[ sulge aken ]

Elulookirjeldus (CV)
1.Eesnimi Helle
2.Perekonnanimi Metslang
3.Töökoht Tallinna Ülikool
4.Ametikoht professor
5.Sünniaeg 29.07.1950 (päev.kuu.aasta)
6.Haridus 1974 Tartu Riiklik Ülikool, eesti filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
7.Teenistuskäik Tallinna Ülikool, professor (2000-2006), filoloogiateaduskonna dekaan (2001-2004), Helsingi ülikool, külalisprofessor (2004-2007); Oulu ülikool, dotsent (1996-); Helsingi ülikool, lektor (1995-2000); Eesti Keele Instituut / Keele ja Kirjanduse Instituut, vanemteadur (1984-2003), Keele ja Kirjanduse Instituut, nooremteadur (1977-1984), vanemlaborant (1974-1977).
8.Teaduskraad filoloogiakandidaat
filosoofiadoktor
9.Teaduskraadi välja
andnud asutus, aasta
Tartu Riiklik Ülikool / NSVL Kõrgem Atestatsioonikomisjon, 1979
Oulu ülikool, 1994
10.Tunnustused Eesti Vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste alal 1995 (uurimuse “Temporal relations in the predicate and the grammatical system of Estonian and Finnish” eest) ja 1996 (autorite kollektiivi liikmena “Eesti keele grammatika” eest); Soome teadusühingute Suomalais-Ugrilainen Seura ja Kotikielen Seura väitekirjapreemia 1995, ajakirja “Keel ja Kirjandus” aastapreemia 1995, ingliskeelsete tööde konkursi II preemia 1995, Tallinna Pedagoogikaülikooli parim humanitaarteaduslik artikkel 2001, parim kogumik 2003.
11.Teadusorganisatsiooniline
ja –administratiivne
tegevus
Eesti Keelenõukogu liige, Eesti Teadusfondi lingvistikaekspert 2000-2002, Teaduskompetentsi Nõukogu humanitaarteaduste ekspertkomisjoni liige, Euroopa Teadusfondi lingvistikaekspert, Eesti-Soome teadusvahetuse ekspert, ajakirja Keel ja Kirjandus ning Emakeele Seltsi aastaraamatu kolleegiumi liige.
Kuulun Emakeele Seltsi, Eesti Terminoloogia Ühingusse, Eesti Rakenduslingvistika Ühingusse, Soome teadusühingutesse Suomalais-Ugrilainen Seura ja Suomen Kielitieteellinen Yhdistys, rahvusvahelistesse ühingutesse Association of Linguistic Typology, Societas Linguistica Europaea ja International Pragmatics Association .
Tallinna Ülikooli senati teaduskomisjoni liige, keelealaste kaitsmisnõukogude liige.
12.Juhendamisel kaitstud
väitekirjad

Natalia Vaiss, MA, 2004, juh. Helle Metslang. Eesti keele aspekti väljendusvõimalusi vene keele taustal. Tallinn

Reet Bobõlski, MA, 2004, juh. Helle Metslang. Eesti trükireklaam aastatel 2000-2002: sõnavaralisi ja grammatilisi jooni. Tallinn

Heete Sahkai, MA, 2002, juh. Helle Metslang. Demonstrative Doubling in Spoken Estonian. Tartu

13.Teadustöö põhisuunad Eesti keele morfosüntaks; eesti keele grammatilised ja grammatilis-semantilised kategooriad, fraseoloogia, kontrastiivne grammatika (eesti – soome, eesti – vene), taustteooriateks on grammatikalisatsiooniteooria, tüpoloogia, makroareaalne lingvistika.
14.Jooksvad grandid ETF grant nr. 6147 "Eesti keele grammatika ja sõnavara dünaamika 1990.-2000. aastatel" (grandihoidja)
ETF grant nr. 5970 "Sõnaliigid eesti keeles" (põhitäitja)
15.Teaduspublikatsioonid

Eesti keele keerukohti. – Virsu II. Suomi ja viro kohdekielinä. Lähivertailuja 15. (Olun yliopisto, suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja 24.) Toim. H. Sulkala ja H. Laanekask. Oulu, 2004: 71-82.

Eesti kirjakeel kasutusvaldkondade lõikes: probleeme ja lahendusteid. – Toimiv keel II. (Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised 3.) Tallinn, 2004: 195-206.

Grammar and pragmatics: changes in the paradigm of the Estonian Imperative. – Linguistica Uralica 3, 2004: 161-178. (& M. Erelt.)

Imperative and related matters in everyday Estonian. – Linguistica Uralica 4, 2004: 243-256.

Case marking of the predicative in Estonian. – Linguistica Uralica 2003, 3: 166-174. (& Mati Erelt.)

Evidentiality in South Estonian. - Linguistica Uralica II, 2002: 98-109. (& Karl Pajusalu

Evidentsiaalsusest eesti keeles ja tartu murde na-tunnuselisest kõneviisist. – Väikeisi kiili kokkoputmisõq. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Konvõrentś Pühäjärvel, 15.-17. märdikuu 2001. (Võro Instituudi toimõndusõq 14.) Võro: Võro Instituut 2002: 161-177. (& Karl Pajusalu.)

Grammatikalisatsiooniteooriast ja eesti keeleteadusest. – Teoreetiline keeleteadus Eestis. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4.) Tartu 2002: 164-179.

–ki/-gi, ka ja nende soome kaimud. – Lähivertailuja 12. Soome-eesti kontrastiivseminar 30.5 – 1.6.2001 Kääriku. Toimetaja Reet Kasik. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 19. Tartu 2002: 57-81

Estonian in different domains of life in Estonia. – 100 aastat akadeemilist eesti keele õpet Uppsala ülikoolis. Eesti keele ja keelepoliitika ettekanded. Uppsala, Tartu 2001: 41-50

Metafoorid grammatikas. – Keele kannul: pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks 12. märtsil 2001. Koostanud ja toimetanud Reet Kasik . Tartu: Tartu Ülikool, 2001: 222-231.

On the Developments of the Estonian Aspect:. The Verbal Particle ära. - The Circum-Baltic Languages, vol. I. Eds.: Östen Dahl, Maria Koptjevskaja-Tamm. Amsterdam, Benjamins, 2001, pp. 237-273. (Studies in Language Companion Series 54.)

Analytism and synthetism in the development of tense and aspect systems of literary Estonian. - Grammaticalisation aréale et semantique cognitive: les langues fenniques et sames. Eesti Keele Sihtasutus 2000: 119-133. (Oural – Ural nº 1. Sous la direction de M.M.Jocelyne Fernandez-Vest.)

viimati muudetud: 09.10.2005

Curriculum Vitae (CV)
1.First Name Helle
2.Surname Metslang
3.Institution Tallinn University
4.Position Professor
5.Date of birth 29.07.1950 (day.month.year)
6.Education 1974 Tartu State University, Estonian Philologist, Teacher of Estonian language and literature
7.Research and
professional experience
Tallinn Pedagogical University, professor (2000-2006),Dean of the Faculty of Philology (2001-2004), University of Helsinki, visiting professor (2004-2007); University of Oulu, docent (1996-); University of Helsinki, lecturer (1995-2000); Institute of the Estonian Language, senior researcher (1984-2003), junior researcher (1977-1984), assistant (1974-1977).
8.Academic degree Candidate of Philology (=PhD)
D. Phil.
9.Dates and sites of
earning the degrees
Tartu State University, Estonia / All-Union Attestation Committee, Academy of Sciences of the USSR, 1979
University of Oulu, 1994
10.Honours/awards Scientific Prizes of the Republic of Estonia in the Humanities in 1995 (for the research “Temporal relations in the predicate and the grammatical system of Estonian and Finnish”) and in 1996 (as member of the team of authors, for the “Grammar of the Estonian Language”); Dissertation Prize from Finnish scientific associations Suomalais-Ugrilainen Seura and Kotikielen Seura in 1995; Annual Prize of the journal “Keel ja Kirjandus” in 1995; the 2nd prize at the competition of research papers in English in 1995; the best article in humanities (2001), the best volume edited (2003) in the Tallinn Pedagogical University.
11.Research-administrative
experience
Member of the Estonian Language Board, expert on linguistics of the Estonian Science Foundation (2000-2002), member of the expert commission on humanities of the Estonian Board of the Research Competence, expert on linguistics of the European Science Foundation, expert of teh Estonian-Finnish academic exhange, member of the editorial board of the journal "Keel ja Kirjandus" and of the Annual Book of the Estonian Mother Tongue Society.
Member of the Estonian Mother Tongue Society, Estonian Terminology Society, Estonian Association of Applied Linguistics, of the Finnish associations Suomalais-Ugrilainen Seura and Suomen Kielitieteellinen Yhdistys, of the Association of Linguistic Typology, of the Societas Linguistica Europaea, of the International Pragmatics Association.
Member of the Commission on Research of the Senate of Tallinn University, member of the TLU boards on postgraduate degrees on linguistic subjects.
12.Supervised dissertations

Natalia Vaiss, MA, 2004, superv. Helle Metslang. Eesti keele aspekti väljendusvõimalusi vene keele taustal. Tallinn

Reet Bobõlski, MA, 2004, superv. Helle Metslang. Eesti trükireklaam aastatel 2000-2002: sõnavaralisi ja grammatilisi jooni. Tallinn

Heete Sahkai, MA, 2002, superv. Helle Metslang. Demonstrative Doubling in Spoken Estonian. Tartu

13.Current research program Morphosyntax of Estonian; grammatical and grammatical-semantic categories of Estonian; phraseology; contrastive studies (backup theories: theory of grammaticalization, typology, macroareal linguistics).
14.Current grant funding Grant of the Estonian Science Foundation No 6147 "Dynamics of the gammar and vocabulary of Estonian in 1990-2000ies" (grant holder)
Grant of the Estonian Science Foundation No 5970 "Word classes in Estonian" (senior personnel)
15.List of most important publications

Eesti keele keerukohti. – Virsu II. Suomi ja viro kohdekielinä. Lähivertailuja 15. (Olun yliopisto, suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja 24.) Toim. H. Sulkala ja H. Laanekask. Oulu, 2004: 71-82.

Eesti kirjakeel kasutusvaldkondade lõikes: probleeme ja lahendusteid. – Toimiv keel II. (Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised 3.) Tallinn, 2004: 195-206.

Grammar and pragmatics: changes in the paradigm of the Estonian Imperative. – Linguistica Uralica 3, 2004: 161-178. (& M. Erelt.)

Imperative and related matters in everyday Estonian. – Linguistica Uralica 4, 2004: 243-256.

Case marking of the predicative in Estonian. – Linguistica Uralica 2003, 3: 166-174. (& Mati Erelt.)

Evidentiality in South Estonian. - Linguistica Uralica II, 2002: 98-109. (& Karl Pajusalu

Evidentsiaalsusest eesti keeles ja tartu murde na-tunnuselisest kõneviisist. – Väikeisi kiili kokkoputmisõq. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Konvõrentś Pühäjärvel, 15.-17. märdikuu 2001. (Võro Instituudi toimõndusõq 14.) Võro: Võro Instituut 2002: 161-177. (& Karl Pajusalu.)

Grammatikalisatsiooniteooriast ja eesti keeleteadusest. – Teoreetiline keeleteadus Eestis. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4.) Tartu 2002: 164-179.

–ki/-gi, ka ja nende soome kaimud. – Lähivertailuja 12. Soome-eesti kontrastiivseminar 30.5 – 1.6.2001 Kääriku. Toimetaja Reet Kasik. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 19. Tartu 2002: 57-81

Estonian in different domains of life in Estonia. – 100 aastat akadeemilist eesti keele õpet Uppsala ülikoolis. Eesti keele ja keelepoliitika ettekanded. Uppsala, Tartu 2001: 41-50

Metafoorid grammatikas. – Keele kannul: pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks 12. märtsil 2001. Koostanud ja toimetanud Reet Kasik . Tartu: Tartu Ülikool, 2001: 222-231.

On the Developments of the Estonian Aspect:. The Verbal Particle ära. - The Circum-Baltic Languages, vol. I. Eds.: Östen Dahl, Maria Koptjevskaja-Tamm. Amsterdam, Benjamins, 2001, pp. 237-273. (Studies in Language Companion Series 54.)

Analytism and synthetism in the development of tense and aspect systems of literary Estonian. - Grammaticalisation aréale et semantique cognitive: les langues fenniques et sames. Eesti Keele Sihtasutus 2000: 119-133. (Oural – Ural nº 1. Sous la direction de M.M.Jocelyne Fernandez-Vest.)

last updated: 09.10.2005

[ sulge aken ]