[ sulge aken ]

Elulookirjeldus (CV)
1.Eesnimi Igor
2.Perekonnanimi Tõnurist
3.Töökoht Ajaloo Instituut(Tallinna Ülikool)
4.Ametikoht teadur
5.Sünniaeg 11.02.1947 (päev.kuu.aasta)
6.Haridus 1964 - 1969 Moskva Ülikool, ajalooteaduskond: ajaloolane-etnograaf, ajalooõpetaja
7.Teenistuskäik 1969-1972 - Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, aspirantuur;
1972 kuni k.o. ajani (2005) teadur Ajaloo Instituudis, Tallinn;
1991-1992 - Ajaloo Instituudi etnoloogia sektori juhataja kt.;
1978-1983 - etnograafia külalislektor Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuurharidustöö kateedris;
1986-1996 - külalisõpetaja (etnograafia) Tallinna 32. Keskkooli ajaloo süvaõppeklassis;
2005 - 2006 külalislektor (rahvapillide ajalugu,praktiline rahvamuusika)Eesti Muusikaakadeemias
8.Teaduskraad Magister artiumi kraad (MA) kultuuriajaloo alal
9.Teaduskraadi välja
andnud asutus, aasta		 Tallinna Pedagoogikaülikool, 2001
10.Tunnustused Eesti Vabariigi Valgetähe neljanda klassi teenetemärk, 2003;
Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu pärimuskultuuri auhind, 2003;
Ukraina Suursaatkonna Eesti Vabariigis Tänukiri, 2002;
Ukraina Vaariigi Parlamendi tänukingitus, 2003;
Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, 1998
11.Teadusorganisatsiooniline
ja –administratiivne
tegevus		 Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu juhatuse liige;
kuni 2005 MTÜ Fenno-Ugria juhatuse liige;
Kuni 2006 Eesti Folkloori Seltsi esimees
12.Juhendamisel kaitstud
väitekirjad

Galina Zvereva, MA, 2000, juh. Igor Tõnurist. "Mari kannel - küsle". Eesti Muusikaakadeemia
13.Teadustöö põhisuunad Eesti rahvapillid ja -pillimehed (ajalooline ja etnomusikoloogiline aspekt); folklorism; etnokultuursed suhted
14.Jooksvad grandid ei ole
15.Teaduspublikatsioonid

I.Tõnurist. "Ma laulan mere murusta!"- Ingrid Rüütel Eesti folklooriliikumises.- Rmt.:Rahvakultuuri aastaraamat 2005 Folk Culture Yearbook. Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse väljaanne. Tallinn, 2006, lk.13-20. Res. inglise keeles.

I.Nazina,I.Tõnurist.Valgevene pärimusliku pillimuusikakultuuri aluskontseptidest. Võrdlusvõimalusi Eestiga. - Rmt.: Pärimusmuusikast popmuusikani. Töid etnomusikoloogia alalt 3. Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna väljaanne. Tartu, 2005, lk.49-64.

I. Tõnurist.Ma laulan mere murusta!-Ingrid Rüütel eesti folklooriliikumises. -Rmt.: Individuaalne ja kollektiivne traditsionaalses kultuuris/Individual and Collective in Traditional Culture.Teesid/Abstracts.Rahvusvaheline teaduskonverents 04.11.2005 Tallinn. Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahvusliku Folkloori Nõukogu väljaanne. Tallinn, 2005, lk.56-61. Avaldatud paralleelselt eesti ja inglise keeles.

I.Tõnurist.Päkarauakandle mängutraditsioon vajab elustamist. Lõuna-Eestis väljakujunenud topeltkeeltega kandlest. - Ajakiri "Teater.Muusika.Kino", 2005, nr.11, lk.104-109.

I.Tõnurist.Viikingite muistne viis Värskas?(Ühe uurimuse tutvustus) - Rmt.: Setumaa kogumik III. MTÜ Arheoloogiakeskuse ja TÜ Ajaloo Instituudi ühisväljaanne. Tallinn, 2005, lk.293-299.

И.Тынурист. Проблема народных названий и классификации эстонского каннеля. - В.: Проблемы инструментоведческой терминологии. Тезисы и рефераты международной конференции. Санкт-Петербург, 2005, с.22-24.

I. Tõnurist. Poolamaa setud on vist ikka olemas. - Rmt.: Setumaa kogumik 2. Ajaloo Instituudi ja MTÜ Arheoloogiakeskuse ühisväljaanne. Tallinn, 2004, lk. 150-155;

I. Tõnurist. Rahvamuusikakoguja August Pulsti põhimõtetest.- Rmt. Aegkiri. Talletusi eesti muusika- ja teatriloo radadelt. Nr.I. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi väljaanne, Tallinn,2004, lk. 34-40:

I. Tõnurist. Setu sarvepilli lugu. - Rmt.: Setumaa kogumik 3. Ajaloo Instituudi ja MTÜ Arheoloogiakeskuse ühisväljanne. Tallinn, 2004, lk. 81-93;

И. Тынурист. Этнокультурный фон сетуской жалейки-сарвыпилль. -In: Вопросы инструментоведения. Вып. 5. Часть первая. Издание Российского института истории искусств. Санкт-Петербург, 2004, с. 80-86;

I. Tõnurist. Rahvarõivakandja abiline. Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi väljaanne. Tallinn, 2003, 73 lk.;

I. Tõnurist. Folkloorikava kontserdilaval: kava ülesehituse ja lavale seadmise printsiipidest. - Rmt.: Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas I. Töid etnomusikoloogia alalt I. Tartu, 2002, lk. 155-164;

I. Tõnurist, M. Muldma. Эстонские народные инструменты. Õppevahend venekeelsetele koolidele koos ülesannete vihikuga ja CD-plaadiga. Kirj. Talmar & Põhi, Tallinn, I trükk 2002,II trükk - 2004, 60 lk.;

И. Тынурист. Эстонский цитрообразный каннель в качестве русского народного инструмента. - Сб.: Финно-угры и соседи. Проблемы этнокультурного взаимодействия в Балтийском и Баренцовом регионах. Издание Российского Этнографического Музея. Санкт-Петербург, 2002, с. 77-88;

I. Tõnurist. "Eesti valss" kodumaa tunnusena? - Rmt.: Eestlane ja tema maa. Ajaloo Instituut. Scripta ethnologica 4. Tallinn, 2000, lk. 157-167;

I. Tõnurist. Harju keskmine? Palun tantsima! - Rmt.: Rahvast, luulest ja meretuulest. Harjumaa folkloorikogumik. Harjumaa uurimusi 5. Keila, 2000, lk. 53-69;

I. Tõnurist. Artiklid "Rahvakultuur", "Rahvausund", "Setud" - Rmt.: "Эстония - Eesti", venekeelne teatmeteos, Kirjastus KRK Kirjastus, Tallinn, lk. 105-113;

I. Tõnurist. Artiklid "Ukrainlased taasiseseisvunud Eestis" ja "Valgevenelased taasisesesivunud Eestis" - Rmt.: Eesti rahvaste raamat. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn,1999,lk. 483-485, 512-515;

I. Tõnurist. Eesti rahvapillimehed Peipsitagusest Siberini.- Rmt.: Eesti kultuur võõrsil. Loode-Venemaa ja Siberi asundused. Tartu, 1998, lk.166-179;

I. Tõnurist. Muusika ja tants. - Rmt.: Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1998, lk. 459-483

I. Tõnurist. Kansanmusiikki ja kansantanssi. - In: Viron perinnekulttuuri.Gaudeamus Kirja. Helsinki, 1997, s. 321-334;

I. Tõnurist. Pillid ja pillimäng eesti külaelus. Ajaloo Instituut. Scripta ethnologica I, Tallinn, 1996, 140 lk.

И. Тынурист. Эстонцы. -In: Народы России. Энциклопедия. Научное издательство Большая Российская Энциклопедия. Ьосква, 1994, с. 423.427;

I. Tõnurist. Eestin ja Pihkovanmaan muusiikilliset suhteet kansansoitinten avulla tarkasteltuina. - In: Setunmaalta Harjumaalle. A.O. Väisäsen tutkimusmatka Viroon vuonna 1913. Tamperen Yliopisto. Kansanperinteen laitos. Julkaisuja n:o 16. Tampere, 1992, s.165-176;

I. Tõnurist. The Pastoral Instruments of the Finno-Ugric Peoples. - In: Finno-Ugric Studies in Archaelogy, Anthropology and Ethnology. Estonian papers presented at the Sixth International Finno-Ugric Congress (Syctyvkar, 24-30 July, 1985), Tallinn, 1990, pp. 78-90;

I. Tõnurist. Eesti ja Pihkvamaa etnomuusikalised suhted (rahvapillid) - Rmt.: Emakeele Seltsi Aastaraamat 31. Tallinn, 1987, lk. 53-62;

I. Tõnurist. Mida teati peterburis eesti kandlest. - Rmt.: Rahvasuust kirjapanekuni. Emakeele Seltsi Toimetised 17. tallinn, 1985, lk. 7-14;

I. Tõnurist. Kannel Vepsamaast Setumaani. - Rmt.. Soome-ugri rahvaste muusikapärandist. Tallinn, 1977, lk. 149-182;

И. Тынурист. Где во гусли звонили? - In: Этнографические исследования Северо-Запада СССР. Традиции и культура сельского населения.Этнография Перебурга. Ленинград.1977, с. 16-29;

I. Tõnurist. Estonian Bagpipe.- In: Brussels Museum of Musical Instruments. Bulletin. Vol.6, nr. 1-2 (1976). Brussels, 1976, p. 47-54;

viimati muudetud: 03.10.2006

Curriculum Vitae (CV)
1.First Name Igor
2.Surname Tõnurist
3.Institution Institute of History (Tallinn University)
4.Position researcher
5.Date of birth 11.02.1947 (day.month.year)
6.Education 1964 - 1969 Moscow University, Department of History: historian-ethnologist, teacher of history
7.Research and
professional experience		 1969-1972 - post-grafuate course in Institute of History, Estonian Academy of Scinces;
1972 to present (2005) -researcher in the same Institute of History, Tallinn;
1991-1992 - Head of the Department of Ethnology of the Institute of History, Tallinn;
1978-1983 - visiting lecturer (ethnography) in Tallinn Pedagogical Institute, Chair of the Culture Education Work;
1986-1996 - visiting teacher (ethnography) in Tallinn Secondary School No 32; 2005 - visiting lecturer (history of the folk instruments, folk music)in Estonian Academy of Music
8.Academic degree Master of Arts (M.A.) in the history of culture
9.Dates and sites of
earning the degrees		 Tallinn Pedagogical University, 2001
10.Honours/awards The 4th class Order of the White Star of Estonian Republic, 2003;
Estonian National Folklore Council´s The Traditional Culture Award, 2002;
Letter of Thanks of Ukrainian Republic Embassy in Estonia, 2002;
Gift of Thanks of Ukrainian Republic Parliament, 2003;
Annual prize of Eesti Kultuurkapital, 1998
11.Research-administrative
experience		 Member of board of Estonian National Folklore Council;
Up to 2005 member of board of Fenno-Ugria Foundation;
Up to 2006 President of Estonian Folklore Society
12.Supervised dissertations

Galina Zvereva, MA, 2000, superv. Igor Tõnurist. "Mari kannel - küsle". Eesti Muusikaakadeemia
13.Current research program Estonian folk musical instuments and folk musicians (aspects of history and ethnomusicology); folklorism; ethnocultural contacts
14.Current grant funding there are no grants
15.List of most important publications

I.Tõnurist. "Ma laulan mere murusta!"- Ingrid Rüütel Eesti folklooriliikumises.- Rmt.:Rahvakultuuri aastaraamat 2005 Folk Culture Yearbook. Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse väljaanne. Tallinn, 2006, lk.13-20. Res. inglise keeles.

I.Nazina,I.Tõnurist.Valgevene pärimusliku pillimuusikakultuuri aluskontseptidest. Võrdlusvõimalusi Eestiga. - Rmt.: Pärimusmuusikast popmuusikani. Töid etnomusikoloogia alalt 3. Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna väljaanne. Tartu, 2005, lk.49-64.

I. Tõnurist.Ma laulan mere murusta!-Ingrid Rüütel eesti folklooriliikumises. -Rmt.: Individuaalne ja kollektiivne traditsionaalses kultuuris/Individual and Collective in Traditional Culture.Teesid/Abstracts.Rahvusvaheline teaduskonverents 04.11.2005 Tallinn. Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahvusliku Folkloori Nõukogu väljaanne. Tallinn, 2005, lk.56-61. Avaldatud paralleelselt eesti ja inglise keeles.

I.Tõnurist.Päkarauakandle mängutraditsioon vajab elustamist. Lõuna-Eestis väljakujunenud topeltkeeltega kandlest. - Ajakiri "Teater.Muusika.Kino", 2005, nr.11, lk.104-109.

I.Tõnurist.Viikingite muistne viis Värskas?(Ühe uurimuse tutvustus) - Rmt.: Setumaa kogumik III. MTÜ Arheoloogiakeskuse ja TÜ Ajaloo Instituudi ühisväljaanne. Tallinn, 2005, lk.293-299.

И.Тынурист. Проблема народных названий и классификации эстонского каннеля. - В.: Проблемы инструментоведческой терминологии. Тезисы и рефераты международной конференции. Санкт-Петербург, 2005, с.22-24.

I. Tõnurist. Poolamaa setud on vist ikka olemas. - Rmt.: Setumaa kogumik 2. Ajaloo Instituudi ja MTÜ Arheoloogiakeskuse ühisväljaanne. Tallinn, 2004, lk. 150-155;

I. Tõnurist. Rahvamuusikakoguja August Pulsti põhimõtetest.- Rmt. Aegkiri. Talletusi eesti muusika- ja teatriloo radadelt. Nr.I. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi väljaanne, Tallinn,2004, lk. 34-40:

I. Tõnurist. Setu sarvepilli lugu. - Rmt.: Setumaa kogumik 3. Ajaloo Instituudi ja MTÜ Arheoloogiakeskuse ühisväljanne. Tallinn, 2004, lk. 81-93;

И. Тынурист. Этнокультурный фон сетуской жалейки-сарвыпилль. -In: Вопросы инструментоведения. Вып. 5. Часть первая. Издание Российского института истории искусств. Санкт-Петербург, 2004, с. 80-86;

I. Tõnurist. Rahvarõivakandja abiline. Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi väljaanne. Tallinn, 2003, 73 lk.;

I. Tõnurist. Folkloorikava kontserdilaval: kava ülesehituse ja lavale seadmise printsiipidest. - Rmt.: Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas I. Töid etnomusikoloogia alalt I. Tartu, 2002, lk. 155-164;

I. Tõnurist, M. Muldma. Эстонские народные инструменты. Õppevahend venekeelsetele koolidele koos ülesannete vihikuga ja CD-plaadiga. Kirj. Talmar & Põhi, Tallinn, I trükk 2002,II trükk - 2004, 60 lk.;

И. Тынурист. Эстонский цитрообразный каннель в качестве русского народного инструмента. - Сб.: Финно-угры и соседи. Проблемы этнокультурного взаимодействия в Балтийском и Баренцовом регионах. Издание Российского Этнографического Музея. Санкт-Петербург, 2002, с. 77-88;

I. Tõnurist. "Eesti valss" kodumaa tunnusena? - Rmt.: Eestlane ja tema maa. Ajaloo Instituut. Scripta ethnologica 4. Tallinn, 2000, lk. 157-167;

I. Tõnurist. Harju keskmine? Palun tantsima! - Rmt.: Rahvast, luulest ja meretuulest. Harjumaa folkloorikogumik. Harjumaa uurimusi 5. Keila, 2000, lk. 53-69;

I. Tõnurist. Artiklid "Rahvakultuur", "Rahvausund", "Setud" - Rmt.: "Эстония - Eesti", venekeelne teatmeteos, Kirjastus KRK Kirjastus, Tallinn, lk. 105-113;

I. Tõnurist. Artiklid "Ukrainlased taasiseseisvunud Eestis" ja "Valgevenelased taasisesesivunud Eestis" - Rmt.: Eesti rahvaste raamat. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn,1999,lk. 483-485, 512-515;

I. Tõnurist. Eesti rahvapillimehed Peipsitagusest Siberini.- Rmt.: Eesti kultuur võõrsil. Loode-Venemaa ja Siberi asundused. Tartu, 1998, lk.166-179;

I. Tõnurist. Muusika ja tants. - Rmt.: Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1998, lk. 459-483

I. Tõnurist. Kansanmusiikki ja kansantanssi. - In: Viron perinnekulttuuri.Gaudeamus Kirja. Helsinki, 1997, s. 321-334;

I. Tõnurist. Pillid ja pillimäng eesti külaelus. Ajaloo Instituut. Scripta ethnologica I, Tallinn, 1996, 140 lk.

И. Тынурист. Эстонцы. -In: Народы России. Энциклопедия. Научное издательство Большая Российская Энциклопедия. Ьосква, 1994, с. 423.427;

I. Tõnurist. Eestin ja Pihkovanmaan muusiikilliset suhteet kansansoitinten avulla tarkasteltuina. - In: Setunmaalta Harjumaalle. A.O. Väisäsen tutkimusmatka Viroon vuonna 1913. Tamperen Yliopisto. Kansanperinteen laitos. Julkaisuja n:o 16. Tampere, 1992, s.165-176;

I. Tõnurist. The Pastoral Instruments of the Finno-Ugric Peoples. - In: Finno-Ugric Studies in Archaelogy, Anthropology and Ethnology. Estonian papers presented at the Sixth International Finno-Ugric Congress (Syctyvkar, 24-30 July, 1985), Tallinn, 1990, pp. 78-90;

I. Tõnurist. Eesti ja Pihkvamaa etnomuusikalised suhted (rahvapillid) - Rmt.: Emakeele Seltsi Aastaraamat 31. Tallinn, 1987, lk. 53-62;

I. Tõnurist. Mida teati peterburis eesti kandlest. - Rmt.: Rahvasuust kirjapanekuni. Emakeele Seltsi Toimetised 17. tallinn, 1985, lk. 7-14;

I. Tõnurist. Kannel Vepsamaast Setumaani. - Rmt.. Soome-ugri rahvaste muusikapärandist. Tallinn, 1977, lk. 149-182;

И. Тынурист. Где во гусли звонили? - In: Этнографические исследования Северо-Запада СССР. Традиции и культура сельского населения.Этнография Перебурга. Ленинград.1977, с. 16-29;

I. Tõnurist. Estonian Bagpipe.- In: Brussels Museum of Musical Instruments. Bulletin. Vol.6, nr. 1-2 (1976). Brussels, 1976, p. 47-54;

last updated: 03.10.2006

[ sulge aken ]