[ sulge aken ]

Elulookirjeldus (CV)
1.Eesnimi Jüri
2.Perekonnanimi Peets
3.Töökoht Ajaloo Instituut
4.Ametikoht vanemteadur
5.Sünniaeg 01.12.1952 (päev.kuu.aasta)
6.Haridus Tartu Ülikool 1977 keemia ja 1985 arheoloogia
7.Teenistuskäik 1977–80 Viljandimaa , Võhma Keskkool keemia ja füüsika õpetaja; 1980–85 Ajaloo Instituut, arh. esemete konservaator; 1985–89 AI nooremteadur; 1989–92 aspirantuur; 1991– AI laborijuhataja
8.Teaduskraad PhD
9.Teaduskraadi välja
andnud asutus, aasta		 Turu Ülikool 2003
10.Tunnustused
11.Teadusorganisatsiooniline
ja –administratiivne
tegevus		 Riigi Muinsuskaitseameti arheoloogianõukogu liige
12.Juhendamisel kaitstud
väitekirjad

Jaanus Valt, MA, 2004, juh. Jüri Peets. Viskerelv. Noakujulise teraga viskeoda Muinas-Eestis ja tänapäeva sepakunstis. Eesti Kunstiakadeemia

Ave Matsin, MA, 2002, juh. Jüri Peets. Tekstiiltehnilised vahendid Eestis muinas- ja keskajal. Eesti Kunstiakadeemia
13.Teadustöö põhisuunad Uurimistöö on põhiliselt seotud arheoloogilise leiuainese uurimisega tehnoloogilisest aspektist. Uurimusi muinasmetallurgiast, tekstiilidest ja arheoloogiliste esemete konserveerimisega seotud teooriast, evitamisest ning praktikast; põhiliseks uurimisteemaks on muinasmetallurgia ja sepatöö
14.Jooksvad grandid ETF grant 6110 "Mõistuse ja käega. Muinastehnoloogilised uuringud arheoloogias (raud ja tekstiilid)".
15.Teaduspublikatsioonid

Kriiska, A., Lavento, M. And Peets, J. 2005. New AMS dates of the Neolithic and Bronze Age ceramics in Estonia: preliminary results and interpretations. – Estonian Journal of Archaeology (Eesti Arheoloogiaajakiri) 9, 1, 3–31.

Peets, J. 2003. On Forging Technologies of Estonian Iron Age and Medieval Axes.– Prehistoric and Medieval Direct Iron Smelting in Scandinavia and Europe. Aspects of Technology and Society. Proceedings of the Sandbjerg Conference 16th to 20th September 1999. Acta Jutlandica LXXVI/2, 111–117.

Peets, J.2003. Siis kui raud tuli. – Eesti aastal 1200. Tallinn, 173–188.

Peets, J. 2003. The power of iron. Iron production and blacksmithy in Estonia and neighbouring areas in prehistoric period and the Middle Ages. Muinasaja teadus 12. Tallinn. 364 p.

Peets, J. 2002. Tähtis tähtsusetus ehk rauatööndusjäätmed ja arheoloogia. – Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1994–1999. Tartu, 165–171.

Peets, J. 2000. Analysis of the Ancient Iron and Forging Technology of Estonian Axes.–Procedings of the 2nd International Conference 27–29th April 2000, Talllinn, Estonia. Organized under the Auspices of DAAAM International Vienna, 259–262.

Peets, J. 2000. Textile fragment from a church door – fieldwork and laboratorial study. – Arheoloogilised Välitööd Eestis, 108–112.

Peets, J., Ratas, J. 2000. The Coq of Pärnu and the History of its Conservation. – The Conservator as an Investigator. Postprints of the Baltic-Nordic Conference on Conserved and Restored Works of Art, 6.–9. October 1999, Tallinn, 202–209.

Lavi, A., Heinoja, K., Peets, J. 1998. Viikingiaegne raudkatel Raatvere sepamatusest ja selle konserveerimine. . - Loodus, inimene, tehnoloogia. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. Muinasaja teadus 5. Tallinn, 321–332.

Mäss, V., Peets, J., Kriiska, A. 1998. Pärnu koge ja selle konserveerimine. Loodus, inimene, tehnoloogia. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias . - Muinasaja teadus 5. Tallinn, 333–341.

Peets, J. 1998. Indigo - värvide kuningas. - Horisont 1998, 4, 30–34. .

Peets, J. 1998. Indigovärvist Läänemere piirkonnas ja Eestis muinas- ja keskajal. - Loodus, inimene, tehnologia. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. Muinasaja teadus 5. Tallinn, 291–307.

Peets, J. 1998. Teaduseelsest keemiast ja muinaseestlaste tekstiilivärvidest.– Loodus, inimene, tehnologia. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. Muinasaja teadus 5. Tallinn, 279–290.

Peets, J. 1998. Vello Lõugas 1937–1998. – Fennoscandia Archaeologica XV. 30.

Peets, J. 1997. Bloomery Iron Smelting in Estonia and Local Differences in production Technology. – Early Ironworking in Europe, Archaeology and Experiment. Abstracts International Conference Plas Tan y Bwlch, Snowdonia National Park Study Centre, 19–25 September 1997, P. 28–30.

Peets, J. 1997. Iron-Smelting sites in East- and North-Estonia. – Stilus 7. Arheoloogilised välitööd Eestis. Archaeological Field Works In Estonia in 1996, 52–60.

Ligi, P., Mägi, T. & Peets, J. 1996. The Lihulinn Srongholdin North-Western Saaremaa. – PACT, 51, Hackens, T., Hicks, S., Lang, V., Miller, U., & Saarse, L., (eds.). Coastal Estonia. Recent Advances in Enviromental and Cultural History. Rixensart, 21–29.

Peets, J. 1996. Archaeological Investigations on the Stronghold Lihulinn of Kärla and Iron Smelting Area of Tuiu in Saaremaa. – Eesti TA Toim. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, nr. 45, 4, 308–314.

Peets, J. 1996. Forschungen in Gebiet der Rauasaatmemäed von Tuiu in Saaremaa (Estland). – The Importance of the Ironmaking. Technical Innovation and Social Change II. Papers presented at the Norberg Conference on May 8–13, 1995. Stockholm, 49–57.

Peets, J. 1996. The Iron Slag Hills of Tuiu - An Ancient industrial Landscape on Saaremaa. – PACT, 51, Hackens, T., Hicks, S., Lang, V., Miller, U., & Saarse, L., (eds.). Coastal Estonia. Recent Advances in Enviromental and Cultural History. Rixensart, 30–37.

Peets, J. 1995. Die vielschichtige Schmiedetechnik in der Herstellung von Klingen für Schneidegeräte im 1.–14. Jahrhundert n.Chr. - Archaeology East and West of the Baltic. Papers from the Second Estonian-Swedish Archaeological Symposium. Sigtuna, May 1991, 71–79.

Peets, J. 1995. The process of conserving the Maasilinna wreck, Estonia. – Medieval Ship Archaeology. Stockholm Marine Archaeology Reports. (SMAR) No.1. Stockholm, 89–90.

Peets, J. 1995. Tuiu Rauasaatmemäed – muistse Saaremaa industriaalne süda. – Insenerikultuur Eestis II, Tallinn, 54–59.

Peets, J. 1995. Über die archäologischen und geoarchäologischen Forschungen in Gebiet der Rauasaatmemäed (Eisenschlackenberge) von Tuiu. – Eesti TA Toim. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 44,4, 467–471.

Peets, J., Maldre, L. 1995. Eesti kohaliku lambatõu kujunemisest arheoloogilise ja osteoloogilise materjali põhjal. – Kleio 1995, 1 (11). Tartu, 3–4.

Peets, J. 1994. Enviromental Pollution and Archaeological Objects: Effects and Research Perspectives. – PACT 33, II, 7. Rixensart, 183–185.

Peets, J. 1994. Tekstiilileide Ida- ja Kirde-Eesti muinas- ja keskaegsetelt kalmetelt. – Vadjapärased kalmed Eestis 9.–16. sajandil. Muinasaja Teadus, 2, toimetanud V. Lang. Tallinn, 215–232.

Peets, J., Valk, H. 1994. O probnõh arheologicheskikh raskopkakh v Setumaa. – Eesti TA Toim. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, nr. 43, 4, 418–425.

Peets, J. 1993. Eksperimentaalarheoloogia - kas elevandi kompimine läbi kardina? – Horisont, 1993, 2, 15–17.

Peets, J. 1993. Noad ja vikat Viimsi I tarandkalmest. – Lang, V. 1993. Kaks tarandkalmet Viimsis, Jõelähtme kihelkonnas. Tallinn, 79–84.

Peets, J. 1993. Über die Eisenverhüttung in Ostestland und auf Saaremaa im 11.–14. Jh. – Bloomery Ironmaking During 2000 Years. Seminar in Budalen 1991, 3. Budalen, 69–78.

Peets, J. 1992. Varasest rauametallurgiast Eestis. – Insenerikultuur Eestis I. Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, Tallinn, 129–136

Peets, J. 1991. Eesti rauast muinasajal. – Muinasaja teadus I. Tallinn, 92-99.

Peets, J. 1991. Über die Eisenverhüttungsexperimente in Estland. Experimentell Arkeologi. Umeå, 127–135.

Peets, J., Kriiska, A., Mägi, T. 1991. Neues in der Experimentalarchäologie. – Eesti TA Toimetised. Ühiskonnateadused, nr. 40, 4, 400–412.

Peets, J. 1990. Nordeuropas äldasta stickade vante I votisk grav.- Populär arkeologi. 1990, 4, p. 7–8.

Peets, J. 1989. Vettyneen arkeologisen puun konservoinnista Virossa. – Meriarkeologia – tutkimuksen ja konservoinnin kehiyksestä. Seminari Kotkassa 29.-30. 07. 1988. Kotka, 71–81.

Peets, J., Valk, H. 1989. Ein vermutlicher Burgberg Kõugumägi in Misso. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 38, 4, S. 335–338.

Haiba, E., Peets, J., Rõuk, A.-M., Ütt, A. 1988. On results of the phosphate survey of the cultural layer of the ancient settelments in Lehmja and Kärevere. – Loodusteaduslikud meetodid arheoloogias. Tallinn, 74–85.

Peets, J. 1988. Vorzeitliches und frühmittelalterliches Eisenverhüttungszentrum in Tuiu auf der Insel Saaremaa. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 37, 4, 355–390.

Лаул, С., Пеэтс, Ю. 1988. Исследования памятников железного века в Юго-Восточной Эстоний. – Arkheologicheskie Otkrytija, 1986, 422–433.

Пеэтс, Ю. 1988. Древний курганный могильник и средневековдеревенское кладбище в Плаани. – Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, 37, 4, 376–379.

Peets, J. 1987. Totenhandschuhe im Bestattungsbrauchtum der Esten und anderer Ostseefinnen. – Fennoscandia Archaeologica IV, 105–116.

Peets, J., Visnap, R. 1987. Vorzeitliche Eisenverhüttungsplätze in Tindimurru und Palasi. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 36, 4, 358–366

Lavi, A., Peets, J. 1986. Über den Burgberg Kurista. – Eesti TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 35, 4, 370–373.

Lavi, A. , Peets, J. 1985. Zur archäologischen Forschung Ostestlands. – Eesti TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 34, 4, 254–260.

Peets, J. 1985. Nahodki shelka v Estonii i nekotoryje problemy torgovli Shvetsii i Pribaltiki vo vtoroi polovine 12.–13. vv.- Skandinavskii Sbornik, XXIX, Tallinn, 91–103.

Peets, J. 1985. O rezultatakh laboratornykh issledovanii arkheologicheskikh nakhodok tekstilya v Estonii. – Nauchnyi seminar issledovanie konservatsiya i restavratsiya arheologicheskikh nakhodok. Tesisy dokladov. Kiev.

Lavi, A., Peets, J. 1984. Uusi andmeid Eesti muistsest rauametallurgiast. – Tallinna Polütehnilise Instituudi Toimetised, 590, 43–47.

Peets, J. 1984. Kullaketrajatest ja siidilaevadest. – Horisont, 1984/12, 28–30.

viimati muudetud: 15.10.2005

Curriculum Vitae (CV)
1.First Name Jüri
2.Surname Peets
3.Institution Institute of History
4.Position senior researcher
5.Date of birth 01.12.1952 (day.month.year)
6.Education University of Tartu 1977 chemistry and 1985 archaeology
7.Research and
professional experience		 1977–80 teacher of chemistry and physics, Võhma secondary School; 1980–85 conservator of arch. finds in the Inst. of History; 1985–89 researcher in the Inst. of History; 1989–92 postgraduent student in the Inst. of History; 1991– head of the laboratory in the Inst. of History.
8.Academic degree PhD
9.Dates and sites of
earning the degrees		 University of Turku 2003
10.Honours/awards
11.Research-administrative
experience		 Member of the Council of Archaeology at the Board of Antiquites.
12.Supervised dissertations

Jaanus Valt, MA, 2004, superv. Jüri Peets. Viskerelv. Noakujulise teraga viskeoda Muinas-Eestis ja tänapäeva sepakunstis. Eesti Kunstiakadeemia

Ave Matsin, MA, 2002, superv. Jüri Peets. Tekstiiltehnilised vahendid Eestis muinas- ja keskajal. Eesti Kunstiakadeemia
13.Current research program Ancient technologies, mainly iron metallurgy and blacksmithy; arcaeological textiles; conservation of archaeological finds (theory and practic).
14.Current grant funding ETF ghrant No 6110 "Studies of Ancient Technology in Archaeology (iron and textiles)".
15.List of most important publications

Kriiska, A., Lavento, M. And Peets, J. 2005. New AMS dates of the Neolithic and Bronze Age ceramics in Estonia: preliminary results and interpretations. – Estonian Journal of Archaeology (Eesti Arheoloogiaajakiri) 9, 1, 3–31.

Peets, J. 2003. On Forging Technologies of Estonian Iron Age and Medieval Axes.– Prehistoric and Medieval Direct Iron Smelting in Scandinavia and Europe. Aspects of Technology and Society. Proceedings of the Sandbjerg Conference 16th to 20th September 1999. Acta Jutlandica LXXVI/2, 111–117.

Peets, J.2003. Siis kui raud tuli. – Eesti aastal 1200. Tallinn, 173–188.

Peets, J. 2003. The power of iron. Iron production and blacksmithy in Estonia and neighbouring areas in prehistoric period and the Middle Ages. Muinasaja teadus 12. Tallinn. 364 p.

Peets, J. 2002. Tähtis tähtsusetus ehk rauatööndusjäätmed ja arheoloogia. – Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1994–1999. Tartu, 165–171.

Peets, J. 2000. Analysis of the Ancient Iron and Forging Technology of Estonian Axes.–Procedings of the 2nd International Conference 27–29th April 2000, Talllinn, Estonia. Organized under the Auspices of DAAAM International Vienna, 259–262.

Peets, J. 2000. Textile fragment from a church door – fieldwork and laboratorial study. – Arheoloogilised Välitööd Eestis, 108–112.

Peets, J., Ratas, J. 2000. The Coq of Pärnu and the History of its Conservation. – The Conservator as an Investigator. Postprints of the Baltic-Nordic Conference on Conserved and Restored Works of Art, 6.–9. October 1999, Tallinn, 202–209.

Lavi, A., Heinoja, K., Peets, J. 1998. Viikingiaegne raudkatel Raatvere sepamatusest ja selle konserveerimine. . - Loodus, inimene, tehnoloogia. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. Muinasaja teadus 5. Tallinn, 321–332.

Mäss, V., Peets, J., Kriiska, A. 1998. Pärnu koge ja selle konserveerimine. Loodus, inimene, tehnoloogia. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias . - Muinasaja teadus 5. Tallinn, 333–341.

Peets, J. 1998. Indigo - värvide kuningas. - Horisont 1998, 4, 30–34. .

Peets, J. 1998. Indigovärvist Läänemere piirkonnas ja Eestis muinas- ja keskajal. - Loodus, inimene, tehnologia. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. Muinasaja teadus 5. Tallinn, 291–307.

Peets, J. 1998. Teaduseelsest keemiast ja muinaseestlaste tekstiilivärvidest.– Loodus, inimene, tehnologia. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. Muinasaja teadus 5. Tallinn, 279–290.

Peets, J. 1998. Vello Lõugas 1937–1998. – Fennoscandia Archaeologica XV. 30.

Peets, J. 1997. Bloomery Iron Smelting in Estonia and Local Differences in production Technology. – Early Ironworking in Europe, Archaeology and Experiment. Abstracts International Conference Plas Tan y Bwlch, Snowdonia National Park Study Centre, 19–25 September 1997, P. 28–30.

Peets, J. 1997. Iron-Smelting sites in East- and North-Estonia. – Stilus 7. Arheoloogilised välitööd Eestis. Archaeological Field Works In Estonia in 1996, 52–60.

Ligi, P., Mägi, T. & Peets, J. 1996. The Lihulinn Srongholdin North-Western Saaremaa. – PACT, 51, Hackens, T., Hicks, S., Lang, V., Miller, U., & Saarse, L., (eds.). Coastal Estonia. Recent Advances in Enviromental and Cultural History. Rixensart, 21–29.

Peets, J. 1996. Archaeological Investigations on the Stronghold Lihulinn of Kärla and Iron Smelting Area of Tuiu in Saaremaa. – Eesti TA Toim. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, nr. 45, 4, 308–314.

Peets, J. 1996. Forschungen in Gebiet der Rauasaatmemäed von Tuiu in Saaremaa (Estland). – The Importance of the Ironmaking. Technical Innovation and Social Change II. Papers presented at the Norberg Conference on May 8–13, 1995. Stockholm, 49–57.

Peets, J. 1996. The Iron Slag Hills of Tuiu - An Ancient industrial Landscape on Saaremaa. – PACT, 51, Hackens, T., Hicks, S., Lang, V., Miller, U., & Saarse, L., (eds.). Coastal Estonia. Recent Advances in Enviromental and Cultural History. Rixensart, 30–37.

Peets, J. 1995. Die vielschichtige Schmiedetechnik in der Herstellung von Klingen für Schneidegeräte im 1.–14. Jahrhundert n.Chr. - Archaeology East and West of the Baltic. Papers from the Second Estonian-Swedish Archaeological Symposium. Sigtuna, May 1991, 71–79.

Peets, J. 1995. The process of conserving the Maasilinna wreck, Estonia. – Medieval Ship Archaeology. Stockholm Marine Archaeology Reports. (SMAR) No.1. Stockholm, 89–90.

Peets, J. 1995. Tuiu Rauasaatmemäed – muistse Saaremaa industriaalne süda. – Insenerikultuur Eestis II, Tallinn, 54–59.

Peets, J. 1995. Über die archäologischen und geoarchäologischen Forschungen in Gebiet der Rauasaatmemäed (Eisenschlackenberge) von Tuiu. – Eesti TA Toim. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 44,4, 467–471.

Peets, J., Maldre, L. 1995. Eesti kohaliku lambatõu kujunemisest arheoloogilise ja osteoloogilise materjali põhjal. – Kleio 1995, 1 (11). Tartu, 3–4.

Peets, J. 1994. Enviromental Pollution and Archaeological Objects: Effects and Research Perspectives. – PACT 33, II, 7. Rixensart, 183–185.

Peets, J. 1994. Tekstiilileide Ida- ja Kirde-Eesti muinas- ja keskaegsetelt kalmetelt. – Vadjapärased kalmed Eestis 9.–16. sajandil. Muinasaja Teadus, 2, toimetanud V. Lang. Tallinn, 215–232.

Peets, J., Valk, H. 1994. O probnõh arheologicheskikh raskopkakh v Setumaa. – Eesti TA Toim. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, nr. 43, 4, 418–425.

Peets, J. 1993. Eksperimentaalarheoloogia - kas elevandi kompimine läbi kardina? – Horisont, 1993, 2, 15–17.

Peets, J. 1993. Noad ja vikat Viimsi I tarandkalmest. – Lang, V. 1993. Kaks tarandkalmet Viimsis, Jõelähtme kihelkonnas. Tallinn, 79–84.

Peets, J. 1993. Über die Eisenverhüttung in Ostestland und auf Saaremaa im 11.–14. Jh. – Bloomery Ironmaking During 2000 Years. Seminar in Budalen 1991, 3. Budalen, 69–78.

Peets, J. 1992. Varasest rauametallurgiast Eestis. – Insenerikultuur Eestis I. Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, Tallinn, 129–136

Peets, J. 1991. Eesti rauast muinasajal. – Muinasaja teadus I. Tallinn, 92-99.

Peets, J. 1991. Über die Eisenverhüttungsexperimente in Estland. Experimentell Arkeologi. Umeå, 127–135.

Peets, J., Kriiska, A., Mägi, T. 1991. Neues in der Experimentalarchäologie. – Eesti TA Toimetised. Ühiskonnateadused, nr. 40, 4, 400–412.

Peets, J. 1990. Nordeuropas äldasta stickade vante I votisk grav.- Populär arkeologi. 1990, 4, p. 7–8.

Peets, J. 1989. Vettyneen arkeologisen puun konservoinnista Virossa. – Meriarkeologia – tutkimuksen ja konservoinnin kehiyksestä. Seminari Kotkassa 29.-30. 07. 1988. Kotka, 71–81.

Peets, J., Valk, H. 1989. Ein vermutlicher Burgberg Kõugumägi in Misso. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 38, 4, S. 335–338.

Haiba, E., Peets, J., Rõuk, A.-M., Ütt, A. 1988. On results of the phosphate survey of the cultural layer of the ancient settelments in Lehmja and Kärevere. – Loodusteaduslikud meetodid arheoloogias. Tallinn, 74–85.

Peets, J. 1988. Vorzeitliches und frühmittelalterliches Eisenverhüttungszentrum in Tuiu auf der Insel Saaremaa. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 37, 4, 355–390.

Лаул, С., Пеэтс, Ю. 1988. Исследования памятников железного века в Юго-Восточной Эстоний. – Arkheologicheskie Otkrytija, 1986, 422–433.

Пеэтс, Ю. 1988. Древний курганный могильник и средневековдеревенское кладбище в Плаани. – Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, 37, 4, 376–379.

Peets, J. 1987. Totenhandschuhe im Bestattungsbrauchtum der Esten und anderer Ostseefinnen. – Fennoscandia Archaeologica IV, 105–116.

Peets, J., Visnap, R. 1987. Vorzeitliche Eisenverhüttungsplätze in Tindimurru und Palasi. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 36, 4, 358–366

Lavi, A., Peets, J. 1986. Über den Burgberg Kurista. – Eesti TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 35, 4, 370–373.

Lavi, A. , Peets, J. 1985. Zur archäologischen Forschung Ostestlands. – Eesti TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 34, 4, 254–260.

Peets, J. 1985. Nahodki shelka v Estonii i nekotoryje problemy torgovli Shvetsii i Pribaltiki vo vtoroi polovine 12.–13. vv.- Skandinavskii Sbornik, XXIX, Tallinn, 91–103.

Peets, J. 1985. O rezultatakh laboratornykh issledovanii arkheologicheskikh nakhodok tekstilya v Estonii. – Nauchnyi seminar issledovanie konservatsiya i restavratsiya arheologicheskikh nakhodok. Tesisy dokladov. Kiev.

Lavi, A., Peets, J. 1984. Uusi andmeid Eesti muistsest rauametallurgiast. – Tallinna Polütehnilise Instituudi Toimetised, 590, 43–47.

Peets, J. 1984. Kullaketrajatest ja siidilaevadest. – Horisont, 1984/12, 28–30.

last updated: 15.10.2005

[ sulge aken ]