[ sulge aken ]
| Elulookirjeldus (CV) | ||
| 1. | Eesnimi | Mati |
| 2. | Perekonnanimi | Hint |
| 3. | Töökoht | Tallinna Ülikool |
| 4. | Ametikoht | Tallinn Ülikooli emeriitprofessor |
| 5. | Sünniaeg | 28.08.1937 (päev.kuu.aasta) |
| 6. | Haridus | Tartu Riiklik Ülikool ajaloo-keeleteaduskond 1957-1963 lõpetatud kiitusega, õppinud eriprogrammiga eesti filoloogiat, soome-ugri keeli ja rakenduslingvistikat |
| 7. | Teenistuskäik | 1963-1966 Keele ja Kirjanduse Instituut aspirant 1966-1975 Keele ja Kirjanduse Instituut teadur 1975 TPedI eesti keele ja kirjanduse kateeder, alates 1978 dotsent. alates 1993 TPÜ eesti keele õppetooli professor 1992-1995 Riigikogu liige 2002 aastast emeriitprofessor Sihtfinantseeritava programmi "Eesti keele loomulik grammatika" juhtimine 1998-2002 |
| 8. | Teaduskraad | filoloogia kandidaat dr. phil. |
| 9. | Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta |
Eesti TA, 1971 Helsingi Ülikool 1997 |
| 10. | Tunnustused | Eesti Kultuurifondi suur aastapreemia 1989 Taani Poul Lauritzeni Fondi Vabadusauhind 1990 Soome A. Kordelini fondi stipendium 1996 Riigivapi IV klassi orden 1997 Mitu kodumaist kultuuripreemiat ("Looming", "Sirp", "Vikerkaar") Kotikielen Seura teadusauhind (1998) Avatud-Eesti Fondi stipendium |
| 11. | Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus |
Soome-Ugri Seltsi välisliige (1979) Kalevalaseura välisliige (1981) Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige (1982) Societas Uralo-Altaica liige (1989) Sotcietas Linguistica Europaea (1983) |
| 12. | Juhendamisel kaitstud väitekirjad |
|
| 13. | Teadustöö põhisuunad | eesti keele fonoloogia (eriti välte- ja rõhusüsteem e prosoodia) morfofonoloogia (eriti astmevaheldus) ja morfoloogia, lõunaeesti murded, eesti keel üldkeeleteaduse ja keeletüpoloogia seisukohalt, keelekorralduse teooria ja praktika seos, keeleajaloo üksikküsimused |
| 14. | Jooksvad grandid | |
| 15. | Teaduspublikatsioonid |
Eesti keele foneetika ja morfoloogia. Süvaõpik. Avita 2004. 319 lk. Aja- ja ruumi- ning mõõdu- ja määrasuhted segaduses. – Keel ja Kirjandus 2003, nr 7, 531-540 (Kõne F. J. Wiedemanni keele-auhinna koosolekul Väike-Maarja muuseumis emadepäeval 11. mail 2003; lk 560 kokkuvõte: A Confusion of Temporal, Spatial and Measure Relations) Eesti ortograafia (silbi)fonoloogiline põhi.” – Keel ja Kirjandus 2002, nr 1, 17-25. Keel on tõde on õige ja vale. Eesti mõttelugu 46. Ilmamaa, Tartu 2002. 519 lk The Syllabic Foundations of Estonian Orthography. – In: Languages in development. Eds.: Helle Metslang & Mart Rannut. Linguistics Edition 41. Lincom Europa. Academic Publishers, München 2002, 103-106. Avastamise ja leiutamise vahekord eesti grammatikates.– Congressus nonus internationalis Fenno-ugrista-rum 7.- 13. 8. 2000 Tartu. Pars IV: Dissertationes sectionum. Linguistica I. Redegit: Tõnu Seilenthal. Curaverunt: Anu Nurk, Triinu Palo. Tartu 2001 (472 lk), 358-364 (0.65 ap). Kellele kuulub eesti keelekorraldus? – Keelekorralduse konverents 18. ja 19. novembril 1999. Ettekanded. – Koostanud Silvi Vare ja Kristiina Ross. Eesti Keele Instituudi Toimetised 8. Tallinn 2001 (222 lk), 126-151. Abstract: Who does the Estonian language planning belong to? 151-163. läbi ‘durch; through; ^erez’ – an expansive preposition in present-day Estonian. – Finnougrier und Indoeuropäer: Kontakte der Sprachen, Kontakte der Literaturen. – Finno-Ugrians and Indo-Europeans: Linguistic and Literary Contacts. Internationale Symposium, 22.-24. November, Groningen. – Programm / Abstracts / Zusammenfassungen. Herausgegeben von / Edited by Rogier Blokland und Cornelius Hasselblatt. Groningen 2001 (Mittteilungen der Societas Uralo-Altaica, Heft 22), 28-29. Prosoodiaväitlustes läbimurdeta II. Kolmandavältelise silbi struktuur. – Keel ja Kirjandu 2001, nr 5, 324-339 (54.000 täheruumi + graafika + Summary). Prosoodiaväitlustes läbimurdeta I. Vastasseisud on lepitamatud, kuid mitte ühisosata. – Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, 164-172 ja nr 4, 252-258 (kokku 60.000 täheruumi |
viimati muudetud: 18.10.2005
| Curriculum Vitae (CV) | ||
| 1. | First Name | Mati |
| 2. | Surname | Hint |
| 3. | Institution | |
| 4. | Position | |
| 5. | Date of birth | 28.08.1937 (day.month.year) |
| 6. | Education | |
| 7. | Research and professional experience |
|
| 8. | Academic degree | |
| 9. | Dates and sites of earning the degrees |
|
| 10. | Honours/awards | |
| 11. | Research-administrative experience |
|
| 12. | Supervised dissertations | |
| 13. | Current research program | |
| 14. | Current grant funding | |
| 15. | List of most important publications |
Eesti keele foneetika ja morfoloogia. Süvaõpik. Avita 2004. 319 lk. Aja- ja ruumi- ning mõõdu- ja määrasuhted segaduses. – Keel ja Kirjandus 2003, nr 7, 531-540 (Kõne F. J. Wiedemanni keele-auhinna koosolekul Väike-Maarja muuseumis emadepäeval 11. mail 2003; lk 560 kokkuvõte: A Confusion of Temporal, Spatial and Measure Relations) Eesti ortograafia (silbi)fonoloogiline põhi.” – Keel ja Kirjandus 2002, nr 1, 17-25. Keel on tõde on õige ja vale. Eesti mõttelugu 46. Ilmamaa, Tartu 2002. 519 lk The Syllabic Foundations of Estonian Orthography. – In: Languages in development. Eds.: Helle Metslang & Mart Rannut. Linguistics Edition 41. Lincom Europa. Academic Publishers, München 2002, 103-106. Avastamise ja leiutamise vahekord eesti grammatikates.– Congressus nonus internationalis Fenno-ugrista-rum 7.- 13. 8. 2000 Tartu. Pars IV: Dissertationes sectionum. Linguistica I. Redegit: Tõnu Seilenthal. Curaverunt: Anu Nurk, Triinu Palo. Tartu 2001 (472 lk), 358-364 (0.65 ap). Kellele kuulub eesti keelekorraldus? – Keelekorralduse konverents 18. ja 19. novembril 1999. Ettekanded. – Koostanud Silvi Vare ja Kristiina Ross. Eesti Keele Instituudi Toimetised 8. Tallinn 2001 (222 lk), 126-151. Abstract: Who does the Estonian language planning belong to? 151-163. läbi ‘durch; through; ^erez’ – an expansive preposition in present-day Estonian. – Finnougrier und Indoeuropäer: Kontakte der Sprachen, Kontakte der Literaturen. – Finno-Ugrians and Indo-Europeans: Linguistic and Literary Contacts. Internationale Symposium, 22.-24. November, Groningen. – Programm / Abstracts / Zusammenfassungen. Herausgegeben von / Edited by Rogier Blokland und Cornelius Hasselblatt. Groningen 2001 (Mittteilungen der Societas Uralo-Altaica, Heft 22), 28-29. Prosoodiaväitlustes läbimurdeta II. Kolmandavältelise silbi struktuur. – Keel ja Kirjandu 2001, nr 5, 324-339 (54.000 täheruumi + graafika + Summary). Prosoodiaväitlustes läbimurdeta I. Vastasseisud on lepitamatud, kuid mitte ühisosata. – Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, 164-172 ja nr 4, 252-258 (kokku 60.000 täheruumi |
last updated: 18.10.2005
[ sulge aken ]