[ sulge aken ]
Elulookirjeldus (CV) | ||
1. | Eesnimi | Mati |
2. | Perekonnanimi | Laur |
3. | Töökoht | Tartu Ülikool |
4. | Ametikoht | üldajaloo korraline professor |
5. | Sünniaeg | 17.06.1955 (päev.kuu.aasta) |
6. | Haridus | 1973 Abja Keskkool 1978 Tartu Riiklik Ülikool (ajalugu) 1987 ajalookandidaat (Tartu Riiklik Ülikool) 2000 filosoofiadoktor (PhD)ajaloo erialal (Tartu Ülikool) |
7. | Teenistuskäik | alates 2003 Tartu Ülikooli üldajaloo korraline professor; 1999-2003 TÜ üldajaloo õppetooli hoidja, dotsent; 1990-99 TÜ Eesti ajaloo õppetooli dotsent; 1988-90 Tartu Riikliku Ülikooli NSV Liidu rahvaste ajaloo kateedri vanemõpetaja; 1983-88 TRÜ ajaloo- ja semiootika labori nooremteadur; 1980-83 TRÜ aspirantuur; 1978-80 ajalooõpetaja Põltsamaa Keskkoolis ja Jõgeva Kaugõppekeskkooli Põltsamaa konsultatsioonipunktis |
8. | Teaduskraad | doctor philosophiae ajaloo erialal |
9. | Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta |
Tartu Ülikool, 2000 |
10. | Tunnustused | Valgetähe ordeni IV järk (2002) Eesti Vabariigi teaduspreemia humanitaaria valdkonnas (2004) Balti ajalookomisjoni Saksamaal (Baltische Historische Kommission) kirjavahetajaliige (2005) Dr. Arthur Puksowi fondi (Kanada) ajalookirjanduse I auhind (2002) Eesti ajalookirjanduse aastapreemia nominent 1999., 2000. ja 2003. aastal |
11. | Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus |
alates 1997 Eesti esindaja Läänemeremaade Ajaloolaste Alalise Konverentsi juures; alates 2004 Akadeemilise Ajalooseltsi juhatuse liige, alates 2005 seltsi esimees; alates 2003 TÜ filosoofiateaduskonna nõukogu liige; alates 2000 TÜ ajaloo eriala doktoritööde kaitsmise nõukogu esimees; alates 1999 TÜ üldajaloo õppetooli hoidja/juhataja; alates 1995 TÜ ajaloo-osakonna nõukogu liige. |
12. | Juhendamisel kaitstud väitekirjad |
Anu Raudsepp, PhD, 2005, juh. Mati Laur. Ajaloo õpetamise korraldus Eesti NSV eesti õppekeelega üldhariduskoolides 1944-1985. Tartu Kristi Kukk, MA, 2005, juh. Mati Laur. Rahvuslikud ajalookäsitlused rahvuse arengu peegeldajana Eesti näitel. Tartu Üllar Peterson, MA, 2005, juh. Mati Laur. Dzhihaadi kontseptsiooni kujunemine koraanis. Tartu Aivar Põldvee, MA, 2004, juh. Mati Laur. Pakri rootslaste kaebused Karl XI-le 1684. aastal. Tartu Kai Kull, MA, 2003, juh. Mati Laur. Der Historiker und sein Staat am Beispiel der Publizistik Leopold von Rankes. Tartu Katrin Kello, MA, 2003, juh. Mati Laur. Isikliku sõltuvuse piirid ja tunnused 18. sajandi Liivi- ja Eestimaal päriskuuluvuse teket või muutumist käsitlevate kohtuotsuste põhjal. Tartu Anti Selart, PhD, 2002, juh. Jüri Kivimäe; Mati Laur. Liivimaa ja Vene 13. sajandil. Tartu |
13. | Teadustöö põhisuunad | Valgustatud absolutism (despotisme éclairé); Baltikum Vene impeeriumi koosseisus XVIII sajandil; Väikemaaomanduse genees ning talurahva emantsipatsioon (Bauernbefreiung) Baltikumis; Modernse ajalookirjutuse kujunemine. |
14. | Jooksvad grandid | Sihtfinantseeritav teema 2005-2010: Modernse ühiskonnakorralduse kujunemine Läänemere ruumis (TFLAJ 2700) Eesti teadusfondi teema 2004-2006: Modernse ühiskonna algete kujunemise poliitilised ja ideoloogilised aspektid Baltikumi näitel (GFLAJ 5798). |
15. | Teaduspublikatsioonid |
Die baltischen Länder und der Norden. Festschrift für Helmut Piirimäe zum 75. Geburtstag. Hrsg. von Mati Laur und Enn Küng in Verbindung mit Stig Örjan Ohlsson. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts 2005 (Nordistica Tartuensia 13). Mati Laur: Die Verortung des Baltikums im Russischen Imperium zu Beginn der Regierungszeit Katharinas II., in: Estland und Russland. Aspekte der Beziehungen beider Länder. Hrsg. von Olaf Mertelsmann. Hamburg: Dr. Kovac 2005 (Hamburger Beiträge zur Geschichte des östlichen Europa, Bd. 11), S. 31-52. Mati Laur, Katrin Kello: Zum Rechtsstatus der livländischen Bauern im Übergang von der schwedischen zur russischen Zeit, in: Die baltischen Länder und der Norden. Festschrift für Helmut Piirimäe zum 75. Geburtstag. Hrsg. von Mati Laur und Enn Küng in Verbindung mit Stig Örjan Ohlsson. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts 2005 (Nordistica Tartuensia 13), S. 400-413. Mati Laur: Der aufgeklärte Absolutismus der Kaiserin Katharina II. im Baltikum, in: Narva und die Ostseeregion. Hrsg. von Karsten Brüggemann. Narva 2004, S. 185-191. Mati Laur: Eesti 18. sajandi ajalugu, in: Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2004. Tallinn 2004, lk. 96-101. Mati Laur: Der Bauernlandverkauf in Livland - das entscheidende Kapitel der Bauernbefreiung im 19. Jahrhundert, in: Zeitschrift für die Ostmitteleuropa-Forschung 52 (2003), S. 85-94. Mati Laur, Tõnu Tannberg, Helmut Piirimäe: Eesti ajalugu IV: Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tegevtoimetaja Mati Laur. Peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu: Ilmamaa 2003, 312 lk. Ilgvars Butulis, Albinas Galinis, Marite Jakovleva, Valdis Klišans, Naima Klitsner, Mati Laur, Ago Pajur, Grigorius Potašenko, Priit Raudkivi: Baltimaade ajaloo lugemik. Tallinn: Avita, 2002. Ilgvars Butulis, Albinas Galinis, Marite Jakovleva, Valdis Klišans, Naima Klitsner, Mati Laur, Ago Pajur, Grigorius Potašenko, Priit Raudkivi: Xrestomatija po istorij Baltijskih stran. Tallinn: Avita, 2002. Mati Laur, Priit Pirsko: Die Aufhebung der adligen Bevormundung in Liv- und Estland. Eine Besonderheit der Beuernbefreiung im Russischen Reich, in: Beiträge zur Geschichte des Otseeraumes. Vorträge der ersten und zweiten Konferenz der Ständigen Konferenz der Historiker des Ostseeraumes (SKHO). Hrsg. von Horst Wernicke, Hamburg: Dr. Kovac 2002 (Greifswalder Historische Studien, Bd.4), S. 103-118. Mati Laur: Tsaaride aeg. Venemaa ajaloost 1917. aastani. Tallinn: Sild 2002, 174 lk. Mati Laur, Katrin Kello: Rootsi aja pärand 18. sajandi Liivimaa agraarsuhetes, in: Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Koost. Andres Andresen. Tartu: Kleio 2001, lk. 251-269. Zusammenfassung: Das schwedische Erbe in den Livländischen Agrarverhältnissen des 18. Jh., S. 270-273. Ilgvars Butulis, Albinas Galinis, Mārīte Jakovļeva, Valdis Klišāns, Mati Laur, Ago Pajur, Grigorijs Potašenko, Priit Raudkivi: Baltijas valstu vēstures avoti. Rīga: RaKa 2000. 162 lp. Mati Laur: Deutschbalten in der estnischen nationalen Historiographie nach dem Zweiten Weltkrieg, in: Erfahrungen der Vergangenheit. Deutsche in Ostmitteleuropa in der Historiographie nach 1945. Lublin-Marburg 2000 (Tagungen zur Ostmitteleuropa-Forschung, Bd.9), S. 147-152. Streszczenie: Niemcy bałtyccy w historiografii estońskiej po drugiej wojnie światowej, 152. Mati Laur: Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710-1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv 2000 (Scripta Archivi Historici Estoniae, 3), 287 lk. Zusammenfassung: Die Verwaltung des estnischen Gebietes im 18. Jahrhundert, S. 242-250. Mati Laur, Tõnis Lukas, Ain Mäesalu, Ago Pajur, Tõnu Tannberg: History of Estonia. Tallinn: Avita 2000, 335 p. Allan Liim, Väino Sirk, Elmar Ernits, Toomas Hiio, Lea Leppik, Tõnu Tannberg, Tiina Kala, Tõnis Lukas, Katrin Roosileht, Mati Laur: Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost. Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv 1999, 273 lk. Mati Laur: Abja fenomen. Talude päriseksostmise algusest Eestis, in: Ajalooline Ajakiri 3-4 (106-107), Tartu 1999, lk. 19-32. Summary: The Abja phenomenon. On the Beginning of Redemption of Farm in Estonia, p. 245. Mati Laur: Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 1999, 224 lk. Mati Laur: Die Volksschulordnung Livlands im 18. Jahrhundert, in: Steinbrücke (Estnische Historische Zeitschrift) 1, 1998, S. 93-100. Mati Laur, Priit Pirsko: Eestkostest vabanemine. Agraarsuhetest Eestis 18.-19. sajandil. - Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse. Tartu 1998 (Eesti Ajalooarhiivi Toimetised, 10), lk. 173-192. Beseitigung der Vormundschaft. Agrarbeziehungen in Estland im 18-19. Jh. Zusammenfassung, S. 191-192. Mati Laur: Mõiste “Bauernbefreiung” tänapäeva saksa ajalookirjanduses, in: Kleio 21, 1997, 39-41. The notion of Bauernbefreiung in the present-day German historical literature. Summary, p. 64. Mati Laur: Rahvakoolikorraldus 18. sajandi Liivimaal, in: Kleio 20, 1997, 16-19. The school system in the 18th century Livonia. Summary, p. 62. Mati Laur: Baltisaksa ilmalik vaimuelu 18.sajandil, in: Baltisaksa kultuuri osatähtsus Eesti ajaloos. Artiklite kogumik. Tallinn: Avita 1996, lk. 31-38. Mati Laur: Talurahva olukorrast 18.sajandi Liivimaal, in: Kleio, 16, 1996, 12-18. The Legal Status of Peasantry in 18th-century Livonia. Summary, p. 73. Mati Laur: Pietism 18. sajandi Baltikumis, in: Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1988-1993. Tartu 1995, lk. 161-169. Pietismus in Baltikum im 18. Jahrhundert. Zusammenfassung, S. 169. Mati Laur: Kõrgemad võimukandjad Liivi- ja Eestimaal Vene valitsusaja alguses (1710-1783), in: Akadeemia 3, 1994, lk. 487-501. Higher authorities in Livonia and Estonia at the beginning of Russian rule (1710-1783). Summary, p. 638. Mati Laur: Der Einfluß schwedischer Gesetze auf das politische Leben des Ostbaltikums im 18. Jh., in: Die schwedische Ostseeprovinzen Estland und Livland im 16-18. Jahrhundert. Hrsg. von Aleksander Loit und Helmut Piirimäe. Stockholm 1993 (Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia, Bd. 11.), S. 251-256. Mati Laur: Vene kroonuasutused Läänemereprovintsides 1721 1783 ja nende materjalid. - Allikaõpetuslikke uurimusi. Tartu 1989 (Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 851. Eesti ajaloo küsimusi, 11), lk. 71-80. Zusammenfassung: Russische Provinzialbehörden in den baltischen Gouvernements 1721-1783 und ihre Materialien, S. 132-133. Maти Лаур: Вопрос о манленах в Лифляндии и Эстляндии в 60-х годах XVIII в., in: Положение крестьянства и аграрная политика в Прибалтике в XIV-XIX вв. Tartu 1988 (Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 832. Uurimusi Läänemeremaade ajaloost, 6.), lk. 32-39. Zusammenfassung: Das Problem der Lehen in Livland und Estland in der 60-er Jahren des XVIII Jahrhunderts, S. 38-39. Maти Лаур: Положение крестьян и лифляндский ландтаг 1765 г., in: Положение крестьянства и аграрная политика в Прибалтике в XIV-XIX вв. (Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 832. Uurimusi Läänemeremaade ajaloost, 6.) Tartu 1988, lk. 23-31. Zusammenfassung: Die Lage der Bauern in Livland und der livländische Landtag im Jahre 1765, S. 31. |
viimati muudetud: 02.03.2006
Curriculum Vitae (CV) | ||
1. | First Name | Mati |
2. | Surname | Laur |
3. | Institution | University of Tartu |
4. | Position | Professor of General History |
5. | Date of birth | 17.06.1955 (day.month.year) |
6. | Education | 1973 Abja Secondary School (Abja-Paluoja) 1978 University of Tartu (history) 1987 cand. hist. 2000 PhD (history) |
7. | Research and professional experience |
1978-80 history teacher (in Põltsamaa) 1980-83 postgraduate courses (University of Tartu) 1983-88 junior researcer (Lab of history and semiotics TU) since 1989 senior teacher, associate professor, head of the Chair of General History (1999) and professor of General History (2003) of the University of Tartu |
8. | Academic degree | PhD (history) |
9. | Dates and sites of earning the degrees |
University of Tartu, 2000 |
10. | Honours/awards | Orden of the White Star, rank IV (2002) State Csience Prize (humaniora) (2004) Korrespondierender Mitglied der Baltischen Historischen Kommission (2005) Grand prize of Dr. Arthur Puksow Foundation (Canada) (2002) |
11. | Research-administrative experience |
since 2003 member of Council of Faculty since 2000 chairman of the Council for Defence of PhD dissertations (history) since 1995 member of Council of Departement |
12. | Supervised dissertations |
Anu Raudsepp, PhD, 2005, superv. Mati Laur. Ajaloo õpetamise korraldus Eesti NSV eesti õppekeelega üldhariduskoolides 1944-1985. Tartu Kristi Kukk, MA, 2005, superv. Mati Laur. Rahvuslikud ajalookäsitlused rahvuse arengu peegeldajana Eesti näitel. Tartu Üllar Peterson, MA, 2005, superv. Mati Laur. Dzhihaadi kontseptsiooni kujunemine koraanis. Tartu Aivar Põldvee, MA, 2004, superv. Mati Laur. Pakri rootslaste kaebused Karl XI-le 1684. aastal. Tartu Kai Kull, MA, 2003, superv. Mati Laur. Der Historiker und sein Staat am Beispiel der Publizistik Leopold von Rankes. Tartu Katrin Kello, MA, 2003, superv. Mati Laur. Isikliku sõltuvuse piirid ja tunnused 18. sajandi Liivi- ja Eestimaal päriskuuluvuse teket või muutumist käsitlevate kohtuotsuste põhjal. Tartu Anti Selart, PhD, 2002, superv. Jüri Kivimäe; Mati Laur. Liivimaa ja Vene 13. sajandil. Tartu |
13. | Current research program | Enlightened absolutism (desporisme éclairé); The Baltic area in the Russian Empire in the 18th century; The genesis of smallholdings and the emancipation of peasantry (Bauernbefreiung) in the Baltic area. |
14. | Current grant funding | ETF 5798 (2004-2006): The Political and Ideological Aspects in the Developing of the Modern Society Bases: the Baltic Example. |
15. | List of most important publications |
Die baltischen Länder und der Norden. Festschrift für Helmut Piirimäe zum 75. Geburtstag. Hrsg. von Mati Laur und Enn Küng in Verbindung mit Stig Örjan Ohlsson. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts 2005 (Nordistica Tartuensia 13). Mati Laur: Die Verortung des Baltikums im Russischen Imperium zu Beginn der Regierungszeit Katharinas II., in: Estland und Russland. Aspekte der Beziehungen beider Länder. Hrsg. von Olaf Mertelsmann. Hamburg: Dr. Kovac 2005 (Hamburger Beiträge zur Geschichte des östlichen Europa, Bd. 11), S. 31-52. Mati Laur, Katrin Kello: Zum Rechtsstatus der livländischen Bauern im Übergang von der schwedischen zur russischen Zeit, in: Die baltischen Länder und der Norden. Festschrift für Helmut Piirimäe zum 75. Geburtstag. Hrsg. von Mati Laur und Enn Küng in Verbindung mit Stig Örjan Ohlsson. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts 2005 (Nordistica Tartuensia 13), S. 400-413. Mati Laur: Der aufgeklärte Absolutismus der Kaiserin Katharina II. im Baltikum, in: Narva und die Ostseeregion. Hrsg. von Karsten Brüggemann. Narva 2004, S. 185-191. Mati Laur: Eesti 18. sajandi ajalugu, in: Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2004. Tallinn 2004, lk. 96-101. Mati Laur: Der Bauernlandverkauf in Livland - das entscheidende Kapitel der Bauernbefreiung im 19. Jahrhundert, in: Zeitschrift für die Ostmitteleuropa-Forschung 52 (2003), S. 85-94. Mati Laur, Tõnu Tannberg, Helmut Piirimäe: Eesti ajalugu IV: Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tegevtoimetaja Mati Laur. Peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu: Ilmamaa 2003, 312 lk. Ilgvars Butulis, Albinas Galinis, Marite Jakovleva, Valdis Klišans, Naima Klitsner, Mati Laur, Ago Pajur, Grigorius Potašenko, Priit Raudkivi: Baltimaade ajaloo lugemik. Tallinn: Avita, 2002. Ilgvars Butulis, Albinas Galinis, Marite Jakovleva, Valdis Klišans, Naima Klitsner, Mati Laur, Ago Pajur, Grigorius Potašenko, Priit Raudkivi: Xrestomatija po istorij Baltijskih stran. Tallinn: Avita, 2002. Mati Laur, Priit Pirsko: Die Aufhebung der adligen Bevormundung in Liv- und Estland. Eine Besonderheit der Beuernbefreiung im Russischen Reich, in: Beiträge zur Geschichte des Otseeraumes. Vorträge der ersten und zweiten Konferenz der Ständigen Konferenz der Historiker des Ostseeraumes (SKHO). Hrsg. von Horst Wernicke, Hamburg: Dr. Kovac 2002 (Greifswalder Historische Studien, Bd.4), S. 103-118. Mati Laur: Tsaaride aeg. Venemaa ajaloost 1917. aastani. Tallinn: Sild 2002, 174 lk. Mati Laur, Katrin Kello: Rootsi aja pärand 18. sajandi Liivimaa agraarsuhetes, in: Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Koost. Andres Andresen. Tartu: Kleio 2001, lk. 251-269. Zusammenfassung: Das schwedische Erbe in den Livländischen Agrarverhältnissen des 18. Jh., S. 270-273. Ilgvars Butulis, Albinas Galinis, Mārīte Jakovļeva, Valdis Klišāns, Mati Laur, Ago Pajur, Grigorijs Potašenko, Priit Raudkivi: Baltijas valstu vēstures avoti. Rīga: RaKa 2000. 162 lp. Mati Laur: Deutschbalten in der estnischen nationalen Historiographie nach dem Zweiten Weltkrieg, in: Erfahrungen der Vergangenheit. Deutsche in Ostmitteleuropa in der Historiographie nach 1945. Lublin-Marburg 2000 (Tagungen zur Ostmitteleuropa-Forschung, Bd.9), S. 147-152. Streszczenie: Niemcy bałtyccy w historiografii estońskiej po drugiej wojnie światowej, 152. Mati Laur: Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710-1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv 2000 (Scripta Archivi Historici Estoniae, 3), 287 lk. Zusammenfassung: Die Verwaltung des estnischen Gebietes im 18. Jahrhundert, S. 242-250. Mati Laur, Tõnis Lukas, Ain Mäesalu, Ago Pajur, Tõnu Tannberg: History of Estonia. Tallinn: Avita 2000, 335 p. Allan Liim, Väino Sirk, Elmar Ernits, Toomas Hiio, Lea Leppik, Tõnu Tannberg, Tiina Kala, Tõnis Lukas, Katrin Roosileht, Mati Laur: Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koost. Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv 1999, 273 lk. Mati Laur: Abja fenomen. Talude päriseksostmise algusest Eestis, in: Ajalooline Ajakiri 3-4 (106-107), Tartu 1999, lk. 19-32. Summary: The Abja phenomenon. On the Beginning of Redemption of Farm in Estonia, p. 245. Mati Laur: Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 1999, 224 lk. Mati Laur: Die Volksschulordnung Livlands im 18. Jahrhundert, in: Steinbrücke (Estnische Historische Zeitschrift) 1, 1998, S. 93-100. Mati Laur, Priit Pirsko: Eestkostest vabanemine. Agraarsuhetest Eestis 18.-19. sajandil. - Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse. Tartu 1998 (Eesti Ajalooarhiivi Toimetised, 10), lk. 173-192. Beseitigung der Vormundschaft. Agrarbeziehungen in Estland im 18-19. Jh. Zusammenfassung, S. 191-192. Mati Laur: Mõiste “Bauernbefreiung” tänapäeva saksa ajalookirjanduses, in: Kleio 21, 1997, 39-41. The notion of Bauernbefreiung in the present-day German historical literature. Summary, p. 64. Mati Laur: Rahvakoolikorraldus 18. sajandi Liivimaal, in: Kleio 20, 1997, 16-19. The school system in the 18th century Livonia. Summary, p. 62. Mati Laur: Baltisaksa ilmalik vaimuelu 18.sajandil, in: Baltisaksa kultuuri osatähtsus Eesti ajaloos. Artiklite kogumik. Tallinn: Avita 1996, lk. 31-38. Mati Laur: Talurahva olukorrast 18.sajandi Liivimaal, in: Kleio, 16, 1996, 12-18. The Legal Status of Peasantry in 18th-century Livonia. Summary, p. 73. Mati Laur: Pietism 18. sajandi Baltikumis, in: Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1988-1993. Tartu 1995, lk. 161-169. Pietismus in Baltikum im 18. Jahrhundert. Zusammenfassung, S. 169. Mati Laur: Kõrgemad võimukandjad Liivi- ja Eestimaal Vene valitsusaja alguses (1710-1783), in: Akadeemia 3, 1994, lk. 487-501. Higher authorities in Livonia and Estonia at the beginning of Russian rule (1710-1783). Summary, p. 638. Mati Laur: Der Einfluß schwedischer Gesetze auf das politische Leben des Ostbaltikums im 18. Jh., in: Die schwedische Ostseeprovinzen Estland und Livland im 16-18. Jahrhundert. Hrsg. von Aleksander Loit und Helmut Piirimäe. Stockholm 1993 (Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia, Bd. 11.), S. 251-256. Mati Laur: Vene kroonuasutused Läänemereprovintsides 1721 1783 ja nende materjalid. - Allikaõpetuslikke uurimusi. Tartu 1989 (Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 851. Eesti ajaloo küsimusi, 11), lk. 71-80. Zusammenfassung: Russische Provinzialbehörden in den baltischen Gouvernements 1721-1783 und ihre Materialien, S. 132-133. Maти Лаур: Вопрос о манленах в Лифляндии и Эстляндии в 60-х годах XVIII в., in: Положение крестьянства и аграрная политика в Прибалтике в XIV-XIX вв. Tartu 1988 (Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 832. Uurimusi Läänemeremaade ajaloost, 6.), lk. 32-39. Zusammenfassung: Das Problem der Lehen in Livland und Estland in der 60-er Jahren des XVIII Jahrhunderts, S. 38-39. Maти Лаур: Положение крестьян и лифляндский ландтаг 1765 г., in: Положение крестьянства и аграрная политика в Прибалтике в XIV-XIX вв. (Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 832. Uurimusi Läänemeremaade ajaloost, 6.) Tartu 1988, lk. 23-31. Zusammenfassung: Die Lage der Bauern in Livland und der livländische Landtag im Jahre 1765, S. 31. |
last updated: 02.03.2006
[ sulge aken ]