[ sulge aken ]
| Elulookirjeldus (CV) | ||
| 1. | Eesnimi | Tiit-Rein |
| 2. | Perekonnanimi | Viitso |
| 3. | Töökoht | Tartu Ülikool |
| 4. | Ametikoht | vanemteadur |
| 5. | Sünniaeg | 04.03.1938 (päev.kuu.aasta) |
| 6. | Haridus | 1961 Tartu Ülikool, eesti filoloogia osakond |
| 7. | Teenistuskäik | 1965–1973 Tartu Ülikool,arvutuskeskus: nooremteadur 1973–1993 Keele ja Kirjanduse Instituut / Eesti Keele Instituut: 1973–1989 vanemteadur, 1989–1993 juhtteadur 1986–1989 Tartu Ülikooli eesti keele kateedri professor (0,25) 1991– Tartu Ülikool: 1991-1993 eesti keele õppetooli erakorral. professor, 1993–2003 läänemeresoome keelte korral. professor 2003– erakorral. vanemteadur |
| 8. | Teaduskraad | filoloogiakandidaat filoloogiadoktor |
| 9. | Teaduskraadi välja andnud asutus, aasta |
Tartu Ülikool 1966 (kinnit. 1968) Kõrgem Atestatsioonikomisjon Moskvas 1984 (kaitstud: Tartu Ülikool 1983) |
| 10. | Tunnustused | Valgetähe V klassi orden 2001 |
| 11. | Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus |
Linguistica Uralica: toimetuskolleegiumi esimees. Keel ja Kirjandus: toimetuskolleegiumi liige. Emakeele Selts: juhatuse liige. |
| 12. | Juhendamisel kaitstud väitekirjad |
Peeter Päll, PhD, 2005, juh. Tiit-Rein Viitso. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Tartu Ülikool Florian Siegl, MA, 2004, juh. Tiit-Rein Viitso. The 2nd Past in the Permic Languages. Taru Ülikool Merike Parve, PhD, 2003, juh. Karl Pajusalu, Tiit-Rein Viitso. Välted lõunaeesti murretes. Tartu Ülikool Valts Ernštreits, MA, 2002, juh. Tiit-Rein Viitso. Liivi keele sõnavara kogude analüüs ning liivi-läti ja läti-liivi sõnaraamat. Tartu Ülikool Margit Kuusk, MA, 1998, juh. Tiit-Rein Viitso. Soome keele õpik. Tartu Ülikool Kerti Tergem, MA, 1995, juh. Tiit-Rein Viitso. Inimese suhe surmaga läbi keeleprisma. Mõisted inimene ja surm uurali ja soome-ugri keelekihistuse sõnavara baasil. Tartu Ülikool Leelo Keevallik, MA, 1994, juh. Tiit-Rein Viitso. <nud> varieerumine tänapäeva eesti kõnekeeles. Tartu Ülikool Aime Kährik, cand, 1985, juh. Tiit-Rein Viitso. Razvitie i struktura sistemy glagol'nogo slovoizmenenija v vepsskom jazyke (na materiale južnovepsskogo dialekta). Tartu Ülikool Jaan Õispuu, cand, 1985, juh. Tiit-Rein Viitso. Sistema glagol'nogo slovoizmenenija v južnokarel'skih periferijnyh govorah.. Tartu Ülikool |
| 13. | Teadustöö põhisuunad | 1. Soome-ugri keelte, eriti läänemeresoome keelte sünkrooniline ja ajalooline fonoloogia ja morfoloogia. 2. Läänemeresoome keelte eelajaloolised kontaktid. 3. Uurali, eriti läänemeresoome keelte seosed ja kujunemine. 4. Liivi keel. 5. Läänemeresoome keeleatlas. |
| 14. | Jooksvad grandid | Eesti Teadusfondi grant nr 6528 "Läänemeresoome keelte areaalsed arengud" 2005 - 2008 |
| 15. | Teaduspublikatsioonid |
Pajusalu, Karl, Toomas Help, Pärtel Lippus, Ellen Niit, Pire Teras, Tiit-Rein Viitso (2005). On the temporal structure of Estonian secondary-stressed feet. – Linguistica Uralica XLI.2 2005: 98–106. Viitso, Tiit-Rein (2005). Eesti tegusõna tüpoloogiat. – Keel ja Kirjandus XLVIII 3: 182–194; 256 Viitso, Tiit-Rein (2005). Some comments about Paul Ariste’s doctoral dissertation on phonetics of Hiiumaa Estonian dialects. – Linguistica Uralica XLI.1: 4–19. Atlas Linguarum Fennicarum. Itämerensuomalainen kielikartasto. Läänemeresoome keeleatlas. Ostseefinnischer Sprachatlas. Лингвистический атлас прибалтийско-финских языков. ALFE 1.[Päätoimittaja Tuomo Tuomi. 1. osan vastaava toimittaja Seppo Suhonen. Toimitus Anneli Hänninen, Raimo Jussila, Lilja Kirppu †, Arvo Laanest †, Heikki Leskinen, Helmi Neetar, Vilja Oja, Vladimir Rjagojev, Ulla Vanhatalo, Tiit-Rein Viitso, Nina Zaitseva]. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Kotimaisten kielten tutkimuskeskus. Helsinki 2004 (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 800. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 118). 464 pp. Lehiste,Ilse, Niina Aasmäe, Einar Meister, Karl Pajusalu, Pire Teras, Tiit-Rein Viitso (2003). Erzya prosody. Helsinki: Société Finno-Ougrienne (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 245). 137 pp. Viitso, Tiit-Rein (2003). Läänemeresoome idapiir. – Õdagumeresoomõ hummogupiiŕ. Läänemeresoome idapiir. Võro. Konvõrentś Rõugõn, 24.–26. rehekuu pääval 2002. Võro. 11–26. Viitso, Tiit-Rein (2003). Põhiverbi muutumine eitussõna järel, lingua franca ja algkeel. – Keel ja Kirjandus 46.1: 24–31. Viitso, Tiit-Rein (2003). Rise and development of the Estonian language. – Estonian Language. Tallinn: Estonian Academy Publishers (Linguistica Uralica. Supplementary series / Volume 1. 130–230. Viitso, Tiit-Rein (2003). Structure of the Estonian language: Phonology, morphology and word formation. – Estonian Language. Tallinn: Estonian Academy Publishers (Linguistica Uralica. Supplementary series / Volume 1). 9–92. Viitso, Tiit-Rein (2002). Läänemeresoome *k-tunnused. – Keel ja Kirjandus 45.2: 98–102; 152. Lehiste, Ilse – Eva Liina Asu – Einar Meister – Karl Pajusalu – Merike Parve – Pire Teras – Tiit-Rein Viitso (2001). Acoustic analysis of Erza prosody. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum 7. – 13. 8. 2000 Tartu. Pars V. Dissertationes sectionum: Linguistica II. Tartu 2001. 248–255. Lehiste, Ilse – Eva Liina Asu – Einar Meister – Karl Pajusalu – Merike Parve – Pire Teras – Tiit-Rein Viitso (2001). Acoustic analysis of Meadow Mari prosody. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum 7.–13. 8. 2000 Tartu. Pars V. Dissertationes sectionum: Linguistica II. Tartu 2001. 256–263. Viitso, Tiit-Rein (2001). Historical phonology of Finnic languages: Proto-Finnic. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen 23 1999. Hamburg. 197–208. Viitso, Tiit-Rein (2001). Läänemeresoome mitmuse 1. ja 2. isiku lõpud ja tüpoloogia. – Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks 12. märtsil 2001. Tartu (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 17). 335–346. Viitso, Tiit-Rein (2001). On the origin of the Estonian language. – 100 aastat akadeemilist eesti keele õpet Uppsala ülikoolis. Eesti keele ja keelepoliitika ettekanded. 100 Years of Academic Teaching of Estonian at the University of Uppsala: Reports on the Estonian Language and Language Policy. Uppsala – Tartu 2001. 75–88. Tiit-Rein Viitso. On classifying the Selkup dialects. Europa et Sibirica. Beiträge zu Sprache und Kultur der kleineren finnougrischen, samojedischen und paläosibirischen Völker. Gedenkband für Wolfgang Veenker. Herausgegeben von Cornelius Hasselblatt und Paula Jääsalmi-Krüger. Wiesbaden: Harrassowitz Verlag 1999 (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 51). 441–452. Tiit-Rein Viitso. Estonian. – The Uralic Languages. Edited by Daniel Abondolo. Routledge. London and New York (Routledge Language Family Descriptions). 115–148. Tiit-Rein Viitso. Fennic. – The Uralic Languages. Edited by Daniel Abondolo. Routledge. London and New York (Routledge Language Family Descriptions). 96–114. Tiit-Rein Viitso. Läänemeresoome lihtmineviku minevikust. – Oekeeta asijoo. Commentationes Fenno-Ugricae in honorem Seppo Suhonen sexagenarii 16. V. 1998. Helsinki: Suomalais-ugrilainen Seura (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 228). 424–436. Tiit-Rein Viitso. Possible prehistoric contacts of Livonian. - Linguistica Uralica 34.1 1998: 8–22. Tiit-Rein Viitso. Eteläviron verbitaivutus variaatiotutkimuksem kohteena. KARL PAJUSALU: Multiple Linguistic Contacts in South Estonian: Variation in Verb Inflection in Karksi. Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 54. Turku 1996. 386 s. – Sananjalka. Suomen Kielen Seuran vuosikirja 39 1997. Turku: Suomen Kielen Seura. 217–221. Tiit-Rein Viitso. The prosodic system of Estonian in the Finnic space. – Ilse Lehiste and Jaan Ross (editors). Estonian Prosody: Papers from a Symposium. Proceedings of the International Symposium on Estonian Prosody, Tallinn, Estonia, October 29–30,1996. Tallinn: Institute of Estonian Language. 222–234. Tiit-Rein Viitso. Comments on László Honti’s paper “Zur Morphotaktik und Morphosyntax der uralischen/finnischugrischen Grundsprache”. – Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum Jyväskylä 10.–15.8.1995. Pars VIII. Oratio plenaria et commentarii & Symposia & Orationes officiales. Jyväskylä. 28–33. Tiit-Rein Viitso. On classifying the Finno-Ugric languages. – Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum Jyväskylä 10.–15.8.1995. Pars IV. Sessiones sectionum. Syntaxis et semantica & Contactus linguistici et status hodiernus linguarum & Cetera linguistica. Jyväskylä 261–266. Tiit-Rein Viitso. Ostseefinnisch und Lappisch. – Lapponica et Uralica. 100 Jahre finnisch-ugrischer Unterricht an der Universität Uppsala. Vorträge am Jubiläumssymposium 20.–23. April 1994. Herausgegeben von Lars-Gunnar Larsson. Uppsala 1996 (Acta Universitatis Upsalensis 26). 113–121. Tiit-Rein Viitso. The puzzle of the Proto-Finnic *h. – Contacts de langues et de cultures dans l’aire baltique. Contacts of Languages and Cultures in the Baltic Area: Mélanges offerts à Fanny de SIVERS. Édit´s par M.M.Jocelyne FERNANDEZ & Raimo RAAG. Uppsala 1996: Centre for Multiethnic Research – Uppsala University. (Uppsala Multiethnic Papers 39). 311–323. |
viimati muudetud: 20.10.2005
| Curriculum Vitae (CV) | ||
| 1. | First Name | Tiit-Rein |
| 2. | Surname | Viitso |
| 3. | Institution | University of Tartu |
| 4. | Position | senior researcher |
| 5. | Date of birth | 04.03.1938 (day.month.year) |
| 6. | Education | 1961 University of Tartu, department of Estonian philology |
| 7. | Research and professional experience |
1965–1973 University of Tartu, computer center: junior researcher 1973–1993 Keele ja Kirjanduse Instituut / Eesti Keele Instituut: 1973–1989 senior researcher, 1989–1993 leading researcher 1986–1989 University of Tartu, Chair of the Estonian Language, professor (0.25) 1991– University of Tartu: 1991-1993 Chair of the Estonian Language: extraordinary professor 1993–2003 ordinary professor of Finnic languages 2003– extraordinary senior reseacher |
| 8. | Academic degree | candidate of Philology (SU) Doctor of Philology (SU) |
| 9. | Dates and sites of earning the degrees |
University of Tartu 1966 (confirmed 1968) Higher Evaluation Commission, Moscow 1984 (defended: University of Tartu 1983) |
| 10. | Honours/awards | The Order of the White Star, the 5th class, 2001 |
| 11. | Research-administrative experience |
Linguistica Uralica: chairman of the editorial board. Keel ja Kirjandus: member of the editorial board. Emakeele Selts (Mother Tongue Society: member of the board. |
| 12. | Supervised dissertations |
Peeter Päll, PhD, 2005, superv. Tiit-Rein Viitso. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Tartu Ülikool Florian Siegl, MA, 2004, superv. Tiit-Rein Viitso. The 2nd Past in the Permic Languages. Taru Ülikool Merike Parve, PhD, 2003, superv. Karl Pajusalu, Tiit-Rein Viitso. Välted lõunaeesti murretes. Tartu Ülikool Valts Ernštreits, MA, 2002, superv. Tiit-Rein Viitso. Liivi keele sõnavara kogude analüüs ning liivi-läti ja läti-liivi sõnaraamat. Tartu Ülikool Margit Kuusk, MA, 1998, superv. Tiit-Rein Viitso. Soome keele õpik. Tartu Ülikool Kerti Tergem, MA, 1995, superv. Tiit-Rein Viitso. Inimese suhe surmaga läbi keeleprisma. Mõisted inimene ja surm uurali ja soome-ugri keelekihistuse sõnavara baasil. Tartu Ülikool Leelo Keevallik, MA, 1994, superv. Tiit-Rein Viitso. <nud> varieerumine tänapäeva eesti kõnekeeles. Tartu Ülikool Aime Kährik, cand, 1985, superv. Tiit-Rein Viitso. Razvitie i struktura sistemy glagol'nogo slovoizmenenija v vepsskom jazyke (na materiale južnovepsskogo dialekta). Tartu Ülikool Jaan Õispuu, cand, 1985, superv. Tiit-Rein Viitso. Sistema glagol'nogo slovoizmenenija v južnokarel'skih periferijnyh govorah.. Tartu Ülikool |
| 13. | Current research program | 1. Synchronic and historical phonology and morphology of Finno-Ugric, viz. Finnic languages. 2. Prehistorical contacts of Finnic languages. 3. Relations and formation of Uralic, viz. Finnic languages. 4. The Livonian language. 5. Dialectological atlas of Finnic languages |
| 14. | Current grant funding | Estonian Science Foundation, grant no. 6528 „Areal developments of Finnic languages" 2005 - 2008 |
| 15. | List of most important publications |
Pajusalu, Karl, Toomas Help, Pärtel Lippus, Ellen Niit, Pire Teras, Tiit-Rein Viitso (2005). On the temporal structure of Estonian secondary-stressed feet. – Linguistica Uralica XLI.2 2005: 98–106. Viitso, Tiit-Rein (2005). Eesti tegusõna tüpoloogiat. – Keel ja Kirjandus XLVIII 3: 182–194; 256 Viitso, Tiit-Rein (2005). Some comments about Paul Ariste’s doctoral dissertation on phonetics of Hiiumaa Estonian dialects. – Linguistica Uralica XLI.1: 4–19. Atlas Linguarum Fennicarum. Itämerensuomalainen kielikartasto. Läänemeresoome keeleatlas. Ostseefinnischer Sprachatlas. Лингвистический атлас прибалтийско-финских языков. ALFE 1.[Päätoimittaja Tuomo Tuomi. 1. osan vastaava toimittaja Seppo Suhonen. Toimitus Anneli Hänninen, Raimo Jussila, Lilja Kirppu †, Arvo Laanest †, Heikki Leskinen, Helmi Neetar, Vilja Oja, Vladimir Rjagojev, Ulla Vanhatalo, Tiit-Rein Viitso, Nina Zaitseva]. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Kotimaisten kielten tutkimuskeskus. Helsinki 2004 (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 800. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 118). 464 pp. Lehiste,Ilse, Niina Aasmäe, Einar Meister, Karl Pajusalu, Pire Teras, Tiit-Rein Viitso (2003). Erzya prosody. Helsinki: Société Finno-Ougrienne (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 245). 137 pp. Viitso, Tiit-Rein (2003). Läänemeresoome idapiir. – Õdagumeresoomõ hummogupiiŕ. Läänemeresoome idapiir. Võro. Konvõrentś Rõugõn, 24.–26. rehekuu pääval 2002. Võro. 11–26. Viitso, Tiit-Rein (2003). Põhiverbi muutumine eitussõna järel, lingua franca ja algkeel. – Keel ja Kirjandus 46.1: 24–31. Viitso, Tiit-Rein (2003). Rise and development of the Estonian language. – Estonian Language. Tallinn: Estonian Academy Publishers (Linguistica Uralica. Supplementary series / Volume 1. 130–230. Viitso, Tiit-Rein (2003). Structure of the Estonian language: Phonology, morphology and word formation. – Estonian Language. Tallinn: Estonian Academy Publishers (Linguistica Uralica. Supplementary series / Volume 1). 9–92. Viitso, Tiit-Rein (2002). Läänemeresoome *k-tunnused. – Keel ja Kirjandus 45.2: 98–102; 152. Lehiste, Ilse – Eva Liina Asu – Einar Meister – Karl Pajusalu – Merike Parve – Pire Teras – Tiit-Rein Viitso (2001). Acoustic analysis of Erza prosody. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum 7. – 13. 8. 2000 Tartu. Pars V. Dissertationes sectionum: Linguistica II. Tartu 2001. 248–255. Lehiste, Ilse – Eva Liina Asu – Einar Meister – Karl Pajusalu – Merike Parve – Pire Teras – Tiit-Rein Viitso (2001). Acoustic analysis of Meadow Mari prosody. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum 7.–13. 8. 2000 Tartu. Pars V. Dissertationes sectionum: Linguistica II. Tartu 2001. 256–263. Viitso, Tiit-Rein (2001). Historical phonology of Finnic languages: Proto-Finnic. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen 23 1999. Hamburg. 197–208. Viitso, Tiit-Rein (2001). Läänemeresoome mitmuse 1. ja 2. isiku lõpud ja tüpoloogia. – Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks 12. märtsil 2001. Tartu (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 17). 335–346. Viitso, Tiit-Rein (2001). On the origin of the Estonian language. – 100 aastat akadeemilist eesti keele õpet Uppsala ülikoolis. Eesti keele ja keelepoliitika ettekanded. 100 Years of Academic Teaching of Estonian at the University of Uppsala: Reports on the Estonian Language and Language Policy. Uppsala – Tartu 2001. 75–88. Tiit-Rein Viitso. On classifying the Selkup dialects. Europa et Sibirica. Beiträge zu Sprache und Kultur der kleineren finnougrischen, samojedischen und paläosibirischen Völker. Gedenkband für Wolfgang Veenker. Herausgegeben von Cornelius Hasselblatt und Paula Jääsalmi-Krüger. Wiesbaden: Harrassowitz Verlag 1999 (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 51). 441–452. Tiit-Rein Viitso. Estonian. – The Uralic Languages. Edited by Daniel Abondolo. Routledge. London and New York (Routledge Language Family Descriptions). 115–148. Tiit-Rein Viitso. Fennic. – The Uralic Languages. Edited by Daniel Abondolo. Routledge. London and New York (Routledge Language Family Descriptions). 96–114. Tiit-Rein Viitso. Läänemeresoome lihtmineviku minevikust. – Oekeeta asijoo. Commentationes Fenno-Ugricae in honorem Seppo Suhonen sexagenarii 16. V. 1998. Helsinki: Suomalais-ugrilainen Seura (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 228). 424–436. Tiit-Rein Viitso. Possible prehistoric contacts of Livonian. - Linguistica Uralica 34.1 1998: 8–22. Tiit-Rein Viitso. Eteläviron verbitaivutus variaatiotutkimuksem kohteena. KARL PAJUSALU: Multiple Linguistic Contacts in South Estonian: Variation in Verb Inflection in Karksi. Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 54. Turku 1996. 386 s. – Sananjalka. Suomen Kielen Seuran vuosikirja 39 1997. Turku: Suomen Kielen Seura. 217–221. Tiit-Rein Viitso. The prosodic system of Estonian in the Finnic space. – Ilse Lehiste and Jaan Ross (editors). Estonian Prosody: Papers from a Symposium. Proceedings of the International Symposium on Estonian Prosody, Tallinn, Estonia, October 29–30,1996. Tallinn: Institute of Estonian Language. 222–234. Tiit-Rein Viitso. Comments on László Honti’s paper “Zur Morphotaktik und Morphosyntax der uralischen/finnischugrischen Grundsprache”. – Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum Jyväskylä 10.–15.8.1995. Pars VIII. Oratio plenaria et commentarii & Symposia & Orationes officiales. Jyväskylä. 28–33. Tiit-Rein Viitso. On classifying the Finno-Ugric languages. – Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum Jyväskylä 10.–15.8.1995. Pars IV. Sessiones sectionum. Syntaxis et semantica & Contactus linguistici et status hodiernus linguarum & Cetera linguistica. Jyväskylä 261–266. Tiit-Rein Viitso. Ostseefinnisch und Lappisch. – Lapponica et Uralica. 100 Jahre finnisch-ugrischer Unterricht an der Universität Uppsala. Vorträge am Jubiläumssymposium 20.–23. April 1994. Herausgegeben von Lars-Gunnar Larsson. Uppsala 1996 (Acta Universitatis Upsalensis 26). 113–121. Tiit-Rein Viitso. The puzzle of the Proto-Finnic *h. – Contacts de langues et de cultures dans l’aire baltique. Contacts of Languages and Cultures in the Baltic Area: Mélanges offerts à Fanny de SIVERS. Édit´s par M.M.Jocelyne FERNANDEZ & Raimo RAAG. Uppsala 1996: Centre for Multiethnic Research – Uppsala University. (Uppsala Multiethnic Papers 39). 311–323. |
last updated: 20.10.2005
[ sulge aken ]