| kirjeldus: |
Metsade uuendamine on muutunud kõige olulisemaks küsimuseks kaasaja metsamajanduses Eestis. Mets hinnalise loodusressursina on majanduslikult väga tähtis. Aastane raiemaht on suurenenud viimasel kümnendil mitmeid kordi. Nimetatud olukorras on metsade uuendamine määrava tähtsusega loodusressursi kasutuspotentsiaalile tulevikus. Metsade kultiveerimine on pikkade traditsioonidega. Majanduslik olukord on aga tinginud kultiveerimise osatähtsuse järsu languse. Käesleva uurimisprojekt on suunatud põhiliste kasvukohatüüpide ja puuliikide loodusliku uuenduspotsentsiaali ja mehhanismi hindamisele. Uurimisprojekti osaks on välitööd uuendusaladel ja andmestiku analüüs. Analüüsitakse hariliku männi, hariliku kuuse ja arukase peamist uuenemismehhanismi ja seda mõjutavaid tegureid. Keskonnategurite hindamine toimub eraldi biootilise ja abiootilise komponendina. Biootilise mõjutuse all mõistetakse konkurentsi rohttaimede ja teiste puuliikidega. Puuliikide vahelise konkurentsi kirjeldamine võimaldab prognoosida liikide proportsioone ja planeerida vajalikud metsakasvatuslikud abinõud (noorendike hooldamise, valgustusraied) vajaliku koosseisu kujundamiseks segapuistutes. Abiootilise komponendina mõistetakse peamisi mullaomadusi ja muldade veere¿iimi. Tähtis on muldade toiteainetesisaldus ja varustatus veega uuenenud puutaimede kasvu algfaasis. Metoodiliselt on töö planeeritud püsikatse meetodil, kus uuenenud puud on tähistatud, kaardistatud ja neid jälgitakse pikema aja jooksul. Peamised analüüsitavad tunnused on liikide ja puude arvukuse ning kasvunäitajad (kõrguse ja diameetri juurdekasv, võraprojektsioonide muutused) aga samuti dünaamilised trendid puistus (liitumine, isehõrenemine). Töö tulemus omab suurt praktilist tähtsust võimaldades metsakasvatuslike abinõude planeerimine puiduressursi kasutamisel. Metsakasvatuslike abinõude optimaalne kasutusskeem on oluline metsaökonoomika ja säästva majanduse osa. |