| teema: | Bentilise toiduvõrgustiku ja bentaali-pelagiaali seotuse mõju Peipsi järve ökosüsteemi seisundile |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF4986 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
1.16. Mereteadus, limnoloogia |
| seisund: | lõppenud |
| asutus: | EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut |
| projekti juht: | Külli Kangur |
| kestus: | 01.01.2002 - 31.12.2005 |
| kirjeldus: | 1990ndail aastail vähenes suure ja madala Peipsi järve vee pinnakihi biogeenide sisaldus. Fütoplanktoni (eriti sinivetikate) biomass pole aga järginud toiteainete dünaamikat, vaid näitab kasvutendentsi. Viimastel aastatel on Peipsis olnud sinivetikate tugevad ja kauakestvad õitsengud. Seetõttu võime oletada, et sisemised mehhanismid, eriti bentaali-pelagiaali vastastikused mõjutused, võivad teatud määral kompenseerida väliskoormuse kahanemist. Võtmepositsioonil Peipsi järve ökosüsteemis on tõenäoselt filtreerija rändkarp, Dreissena polymorpha, kui bentilise ja pelaagilise süsteemi ühenduslülina toimiv liik. Selle limuse toime ja tähtsus järve ökosüsteemile on praegu veel selgitamata. Seetõttu keskendub kavandatav uurimistöö rändkarbi ja ökosüsteemi teiste komponentide vastastikustele suhetele. Uurimuse eesmärgid on: 1) hinnata rändkarbi filtreerimiskiirust; 2) selgitada nii rändkarbi toimet orgaanilise aine suunamisel pelagiaalist bentilisse toiduvõrgustiku kui ka planktonikoosluste koosseisu ja ohtruse muutumisel; 3) kindlaks teha kalade toitumissurve sellele liigile; 4) määrata, milline elustiku osa on peamine detriidiallikas järves ja kui suur on Dreissena osa selles. Tööhüpoteesid: 1. Oma suure filtreerimisvõime tõttu võib Dreissena kontroll planktonikoosluste üle Peipsis olla seniarvatust olulisem. 2. Sinivetikate kolooniad, mis asuvad peamiselt vee pinnakihis ning on suuremõõtmelised, võivad seetõttu olla vähem sobivad rändkarbi toiduks. Nii saavad need ärasöömise suhtes resistentsed sinivetikaliigid domineerivaks. 3. Sellest tulenev suurenev mudastumine rikub jätkuvalt veekeskkonda, sealhulgas kalade (näiteks rääbise) kudemisalasid. 4. Vaid mõned kalaliigid söövad rändkarpi ja suur hulk sellest limusest läheb aineringesse detriidiahela kaudu, mida peaks näitama orgaaniliste setete koosseis. Projekt täiendab oluliselt teadmisi Peipsi järve sisemise aineringe mehhanismidest ja aitab prognoosida selle Eestile väga tähtsa veekogu võimalikku arengut tulevikus. Uurimistöö tulemused publitseeritakse rahvusvahelistes väljaannetes. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Andu Kangur | EPMÜ ZBI | vanemteadur | |
| 2. | Külli Kangur | EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut | vanemteadur | |
| 3. | Peeter Kangur | EPMÜ ZBI | doktorant | |
| 4. | Reet Laugaste | EPMÜ ZBI | vanemteadur | |
| 5. | Helle Mäemets | EPMÜ ZBI | doktorant | |