| kirjeldus: |
Uurimuse põhieesmärgiks on Eesti põllumajandusloomade molekulaargeneetiline iseloomustamine aretus- ja säilitusplaanide väljatöötamiseks, tõugude genofondi seisundi, tõusisese ja tõugudevaheliste geneetilise variatsiooni kirjeldamine ja hindamine kasutades sama metoodikat ja DNA markereid (mikrosatelliidid, Y-kromosoomi ja mitokondriaalse DNA markerid) kui CadBase ja RESGEN projektides ning ISAGi soovituslikku nomenklatuuri loomade genotüpiseerimiseks, mis võimaldaks Eesti tõugude võrdlemist teiste tõugudega, eeskätt sugulastõugudega Põhja-Euroopa regioonis ja Baltiriikides. Molekulaargeneetiliste markerite abil määratakse tõugude geneetilised iseärasused, mida kasutakse tõupuhtuse (teistest tõugudest eristumise) kontrollimiseks. Määratakse uusi markertunnuseid ja uuritakse võimalikke seoseid majanduslikult tähtsate tunnustega. Viiakse läbi sõeluuringud pärilike defektide esinemisele nii sea- kui veisepopulatsioonides. Pärilike tunnuste detekteerimisest saadava info põhjal saavad aretajad realiseerida oma eesmärke ja suunata soovitavate või soovimatute tunnuste levikut. Tõugude ühtsest geneetilisest kirjeldamisest saadav info on kasutatav nii tõusisese geneetilise varieeruvuse kui tõugudevahelise diferentseerumise uurimiseks, võimaldades määratleda nn. spetsiifilisi (kohastumuslikke) geenide kombinatsioone, mida teistel tõugudel ei esine. Sarnane lähenemine võimaldab uurida tõugude omavahelist sugulust ja geneetilist unikaalsust. Eesti koduloomatõugude geneetilise profiili järgi suunatud aretustegevus annaks võimaluse ohustatud tõugude tõusisese geneetilise variatsiooni säilitamiseks suurendamata seda immigratsiooni teel fülogeneetiliselt kaugetest ebasobivatest tõugudest. Osaletakse erinevate loomaliikide DNA markerite rahvusvahelises standardiseerimises. |