teema: | Keelesugulus ja keelekontaktid: keelkondade kujunemise kriitiline analüüs |
---|---|
tunnusnumber: | ETF5066 |
projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
erialad: |
6.3. Keeleteadus |
seisund: | käimasolev |
asutus: | Tallinna Pedagoogikaülikool |
projekti juht: | Martin Ehala |
kestus: | 01.09.2002 - 31.08.2005 |
kirjeldus: | Kontaktlingvistika ja populatsioonigeneetika areng on seadnud ajaloolises keeleteaduses kasutatava keelepuumudeli adekvaatsuse kahtluse alla. Keelepuumudeli kriitikud on esitanud ka alternatiivseid mudeleid, kuid neil puudub mineviku keelekontaktide ja neist tingitud konvergentsi rekonstrueerimiseks seni ajaloolise rekonstruktsiooni meetodiga võrreldav range uurimismetoodika. See on ilmselt ka peamine põhjus, miks alternatiivsed mudelid ei ole suutnud traditsioonilist keelepuud päriselt asendada. Alternatiivmudelite ebatäpset metoodikat peaks siiski olema võimalik muuta konkreetsemaks, rakendades keelemuutuste kirjeldamiseks iseorganiseerumisteooria põhimõtteid. Iseorganiseerumisteooria kohaselt tekivad muutused siis, kui süsteem kaotab mingi mõjuteguri tulemusel oma stabiilsuse. Ebastabiilsuse olekus muutuvad süsteemi arengule määravaks juhuslikud fluktuatsioonid, mis juhivad ta uude stabiilsesse olekusse. Teatud tingimustel võib fluktuatsioonide juhuslik iseloom olla häiritud mitmesuguste väljade poolt. Väljana võib toimida mistahes väline faktor (näit kontaktolukord), mis mõjutab kõnelejate keelekäitumist. Välja mõju avaldub teatud tüüpi fluktuatsioonide keskmisest suuremas sageduses. Et fluktuatsioone on võimalik jälgida reaalajas eksperimendi tingimustes, on võimalik mõõta välja tugevust tema mõju kaudu fluktuatsioonide juhuslikule distributsioonile. Sellest hüpoteesist lähtuvalt on projekti esimene ülesanne määratleda kontakti intensiivsuse ja grammatilise konvergentsi vaheline korrelatsioon. Selleks korraldatakse seeria eksperimente, milles kunstlikult tekitatakse kakskeelseid suhtlusolukordi, varieerides mõju tugevust eksperimendis osalevate erikeelsete gruppide suurust muutes. Fluktuatsioonid katseisikute kõnes mõõdetakse ja analüüsitakse eesmärgiga leida punkt, kust alates kontakti tugevus hakkab esile kutsuma grammatilist konvergentsi. Eksperimendi tulemusi rakendatakse seejärel projekti teise ülesande lahendamiseks: kontrollida hüpoteesi, et mõningad germaani keeltes toimunud häälikumuutused olid põhjendatud läänemeresoome keelte substraadimõjuga põhja Saksamaa ja Poola aladel. Projekti esimese poole eksperimentaalsetele tulemustele toetudes modelleeritakse soomeugri sustraadi suuruse mainitud aladel, seejärel kontrollitakse mudelit käesoleva projekti katusprojekti Nordic transitions of languages and genes tulemusi kasutades: kui geneetiline tõendusmaterjal kinnitab konvergentsiks vajaliku substraadi olemasolu, siis toetab see kontrollitavat hüpoteesi. |
projektiga seotud isikud | ||||
---|---|---|---|---|
nr | nimi | asutus | amet | |
1. | Martin Ehala | Tallinna Pedagoogikaülikool | professor | |
2. | Mart Rannut | Tallinna Pedagoogikaülikool | dotsent |