| teema: | Kodanikuühiskond ja demokraatia areng Eestis 1987-2000. |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF5125 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
5.7. Politoloogia |
| seisund: | lõppenud |
| asutus: | Tartu Ülikool |
| projekti juht: | Rein Ruutsoo |
| kestus: | 01.01.2002 - 31.12.2003 |
| kirjeldus: | Projekt seab eesmärgiks selgitada demokraatliku elukorralduse eeldusi ja arengut post-kommunistlikus Eestis. Uurimistöö lähtub eeldusest, et esindusdemokraatia kui poliitilise avalikkuse edukaks toimimiseks korrastub ühiskond mitmekihilise "võrgustikuna". Tänapäeva Eestile iseloomulik kasvav võrgustumine võib osutuda nii toeks demokraatlikule avalikkusele, aidata kaasa sotsialiseerumisele ja ühiskondlikule dialoogile, kui ka seda takistada elik patologiseeruda. Demokraatia arengu eelduseks on ühiskonna läbinähtavus, osalusdemokraatia suurendamine, huvigruppide manifesteerumine, ühistegevuse lisandumine, võrgustikele juurdepääsu suurendamine ja nende efektiivne dialoog avaliku võimuga. Kodanikuühiskonna taastamist käsitletakse demokraatliku elukorralduse ja kaasaegse poliitilise süsteemi tekke keskse eeldusena. Demokraatia arengut kodanikuühiskonna võtmes mõistetakse kui mitmesuguseid tihedalt üksteisega seotud sotsiaalseid praktikaid. Projekt keskendub kodanikeühiskonna taastumise õiguslike eelduste, organisatsiooniliste ressursside ja diskursiivsete praktikate uurimisele Eestis aastail 1987-2000. Keskseks oodatavaks tulemusteks on Eesti riigiehituse, tsiviilühiskonna ja rahvusriigi kujundamise käsitlus kodanikuühiskonna võtmes. Selle probleemi osaülesanneteks on esiteks Eesti post-kommunistliku arengu rekonstrueerimine kodanikuühiskonna ja sotsiaalse kapitali uurimisega seonduva ideestiku vahendusel. Teiseks, kodanikuühiskonna struktuuri iseloomustamise kaudu täpsustakse selle sotsialiseerivat potentsiaali (tsiviilkultuur). Kolmandaks täpsustakse teadmisi tänase kodanikuühiskonna käsutuses olevaid organisatsioonilistest, finantsilistest jne ressurssidest. Neljandaks iseloomustakse kodanikühiskonna võimalusi ning tänast rolli avaliku huvi kaitsmise, privaatsfääri ja nn kolmanda sektori mõõtmes. Viiendaks, saadud teabe alusel võrreldakse kodanikühiskonna arengut kodanikualgatusega teistes Balti riikides ja post-kommunistlikus Euroopas. Võrdleva analüüsi ja üleminekuteooriate vahendusel täpsustatakse Eesti kodanikuühiskonna arengu hindamise kriteeriume ja iseloomustatakse selle arengutaset rahvusvahelises kontekstis. Kokkuvõtvalt püütakse selgitada neid peamisi tegureid, mis on nii aidanud kaasa kui takistanud kodanikualgatuse arengut Eestis ja tehakse ettepanekuid mida riigivõim peaks ette võtma kodanikuühiskonna moderniseerimiseks. Uurimistöö kokkuvõttena koostatakse monograafia laadne üldistav raamat. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Leif Kalev | TÜ, sotsiaaltead. | magistrant | |
| 2. | Rein Ruutsoo | Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskond. | prof. | |
| 3. | Sven Tarn | TÜ, sotsiaaltead. | magistrant | |
| 4. | Katrin Uba | TÜ, sotsiaaltead. | magistrant | |