| kirjeldus: |
Temaatika kuulub tipptehnoloogia valdkonda ja on seotud Eesti põlevkivi põletamisega keevkiht kateldes. Põlevkivi tolmpõletamine elektrijaamades on asendumas keevkiht põletustehnoloogiaga. Põlevkivi põletamiseks on sobivad nii atmosfäärirõhul tsirkuleeriv keevkiht kui ka põletamine ülerõhul. Keevkiht põletustehnoloogia rakendamine võimaldab suurendada elekrijaamade soojuslikku kasutegurit ja järsult vähendada gaasilisi heitmeid keskkonda, seda eriti just surve all põletamise kasutamisel. Põlevkivi põlemisprotsessi ülerõhul põletamisel mõjutab märgatavalt põlevkivis sisalduvate karbonaatide käitumine süsihappegaasi vasturõhu mõjul. Kuna viimane ületab kaltsiumkarbonaadi dissotsiatsiooni tasakaalurõhu, siis karbonaatide otsest dissotsiatsiooni ei toimu. Karbonaatide lagunemine võib toimuda ainult põlevkivis sisalduvate ühendite või keskkonnas olevate gaasiliste komponentide toimel. Kaltsiumkarbonaadi käitumisega on otseselt seotud kaltsiumkloriidi tekkemehhanism ja ulatus. Teiseks oluliseks kloori käitumist mõjutavaks komponendiks on leelismetalle sisalduvad ühendid. Uurimistöö põhiülesandeks on temperatuuri ja gaasilise keskonna mõju uurimine kaltsiumi ja leelismetalle sisalduvate mineraalide käitumisele nii kloori kui ka vääveldioksiidi sisalduvas keskkonnas. Vaatluse alla on võetud põlevkivi põletamine atmosfääri ja ülerõhul. Eesmärkideks on välja selgitada kloori sidumise olemus järgmiste põlevkivi komponentidega: karbonaatsete ja liiv-savi mineraalidega.Oluline on ka vääveldioksiidi mõju ja seda mõjutavad parameetrid. Väga suure praktilise tähtsusega on kloori käitumine põlevkivi keevkiht põletamise tingimustes. Kloori käitumisega on otseselt seotud aurukatla küttepindade saastumine, korrosioon ja kloori sisaldavad heitmed. Kuna põlevkivis on kloor seotud orgaanilise osaga, siis klooriga toimuvad reaktsioonid toimuvad kõik kloorvesiniku vahendusel. Töö tulemused on rakendatavad uute põlevkivikatelde kujundamisel lähtudes seal toimuvatest nähtustest.
|