| teema: | Aterosklerootiliste südamehaiguste riskitegurite kujunemise longitudinaalne uuring lastel, noorukitel ja nende vanematel: Euroopa Noorte Südameuuringu II etapp |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF5209 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
3. Arstiteadused |
| seisund: | lõppenud |
| asutus: | Tartu Ülikool |
| projekti juht: | Maarike Harro |
| kestus: | 01.01.2002 - 31.12.2005 |
| kirjeldus: | Töö peamine eesmärk on selgitada välja aterosklerootiliste südame- ja veresoonte haiguste (ASVH) riskitegureid kujundavate bioloogiliste, psühholoogiliste, elustiilist, perekondlikest teguritest ning sotsiaalsest keskkonnast tingitud mõjurite olemus, olulisus, kriitiline mõjumise periood (vanus) ning omavahelised koostoimed. Uudne planeeritava töö juures on see, et riskitegurite kujunemise hindamisel lastel ja noorukitel kasutatakse longitudinaalset uuringudisaini samadel uuritavatel ning nende vanematel. Samuti kasutatakse tavapäraste küsimustike kõrval põhjalikke biokeemilisi, geneetilisi, füsioloogilisi ja psühholoogilisi mõõtmisi laboratoorsetes tingimustes. Olulisust lisab uurimuse rahvusvaheline iseloom - uurimus on osa Euroopa Noorte Südameuuringust, mis eeldab identse metoodika kasutamist samavanustel uuritavatel paralleelselt erinevates Euroopa maades. Selline lähenemisviis võimaldab hinnata rahvuslike, kultuuriliste, klimaatiliste ja sotsiaalmajanduslike tegurite osatähtsust ning mõjumisemehhanisme erineva ASVH haigestumis- ning suremustiheduse ning riskitegurite levimusega maades. Tööga kogutud andmed suurendavad arusaamist riskitegurite kujunemisest lastel ja noorukitel erineva sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise keskkonnaga maades. Uuringu oodatavaks tulemuseks on selgitada välja mingil maal toimivad nn kaitsvad tegurid (mis pidurdavad ASVH riskitegurite kujunemist ja tugevdavad laste ning noorukite tervist). Mingi maa positiivseid kogemusi saaks kasutada teistes maades vastavate sekkumisprogrammide väljatöötamisel. Samuti loovad töö tulemused eeldused Eestis efektiivsete tervist edendavate ja kroonilisi haigusi ennetavate sekkumisprogrammide väljatöötamiseks. Töös kasutatud metoodikat, mida longitudinaalne uuringudisain võimaldab testida, lihvida ja valideerida, saab kasutada ka edaspidistes uuringutes ning sekkumisprogrammide efektiivsuse hindamisel. Sealjuures on planeeritava uurimistöö väga oluliseks küljeks see, et kraadiõppureid kaasatakse suure epidemioloogilise uuringu planeerimise, läbiviimise ja kvaliteedikontrolli kõikidesse etappidesse ning võimaldatakse neil osaleda praktilist andmeanalüüsi käsitlevatel rahvusvahelistel seminaridel. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Diva Eensoo | Tartu Ülikool | teadur | |
| 2. | Krista Fischer | Tartu Ülikool | dotsent | |
| 3. | Maarike Harro | Arstiteaduskond, TÜ | dotsent | |
| 4. | Evelyn Kiive | Tartu Ülikool | doktorant | |
| 5. | Inga Villa | Tartu Ülikool | doktorant | |