| kirjeldus: |
Projekti peamiseks eesmärgiks on rakendada semiootilist analüüsi kultuuri ja looduse suhete problemaatikale Eesti näidete alusel, ning arendada teoreetilist tööd uues semiootikaharus - ökosemiootikas. Teoreetilises osas kontsentreerub uuring järgmistele ökosemiootika aspektidele: (a) looduskeskkonna diversiteeti tagavad kommunikatiivsed mehhanismid; (b) looduskeskkonna globaliseerumise kommunikatiivne aspekt, eelkõige seoses bioinvasiooniga ning dekontekstualiseerumisnähtustega; (c) looduse ja maastiku tekstualiseerimine ja sellega seotud semantilised muutused. Eesti materjali alusel analüüsitakse järgmisi küsimusi: (a) millised semiootilised tunnused traditsioonilise inimtegevuse juures on saanud tagada looduskeskkonna diversiteeti suurendava toime; (b) kuidas on suhtumine jäätmetesse ja nende tähistamine ning tähendustamine muutnud inimese ja looduse suhet viimasel sajandil; (c) milline on looduse kujutamise ja kujundamise vaheline seos ja kuidas see on muutunud Eestis viimasel sajandil. Olulise rakendusena töötatakse välja keskkonnaseire semiootilised kriteeriumid. Lisaks inglisekeelsete tööde publitseerimisele rahvusvahelistes teaduslikes väljaannetes ja ajakirjas "Sign Systems Studies" koostatakse ja publitseeritakse eestikeelne raamat "Looduse semiootika". Peale publitseerimistegevuse organiseeritakse Eestis kaks rahvusvahelist konverentsi (Gatherings in Biosemiotics, 2002. ja 2004. aastal). Uurimisgrupi töö osaks on regulaarne seminar, mille ettekannete alusel koostatakse ja avaldatakse "Tekst ja loodus II". |