teema: | Perforeerunud peptilise haavandi patsientidele sobiva postoperatiivse H. pylori eradikatsiooniskeemi leidmine ning ravi kaugtulemuste hindamine |
---|---|
tunnusnumber: | ETF5266 |
projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
erialad: |
3. Arstiteadused |
seisund: | lõppenud |
asutus: | Tartu Ülikool |
projekti juht: | Ants Peetsalu |
kestus: | 01.01.2002 - 31.12.2005 |
kirjeldus: | Meie seniste uuringute põhjal (avaldatud 8 publikatsiooni) on eluohtliku haavandtõve tüsistuse, perfo-reerunud peptlise haavandi (PPH) esinemissagedus Eestis tõusnud järsult alates 1991.a-st, ületades oluliselt arenenud riikide näitajaid. H.pylori esinemissagedus meie patsientidel (96-97%) ületab samuti vastavaid arenenud maade näitajaid. Senised uuringutulemused näitavad, et Eesti PPH patsientidel puudub tänapäevane adekvaatne medikamentoosne ravi ning ka oma prospektiivses uuringus ei saa-vutanud me maailmas laialt levinud kolmikraviskeemide lihtsal kopeerimisel PPH patsientidel post-operatiivselt oodatud H.pylori eradikatsiooni. PPH patsientide kõrge osakaal Eestis ja kõrgetasemelise uurijate kollektiivi olemasolu võimaldab läbi viia unikaalseid uurimusi, millised pakuvad suurt teoreetilist ja praktilist huvi ka ülemaailmselt. Seetõttu on meie eesmärgiks välja töötada PPH patsientidele sobiv efektiivne postoperatiivne raviskeem. Selleks rakendatakse haigete igakülgse kirurgilise uurimise ja ravi meetodeid, histoloogilisi, bakterioloogilist ja molekulaarseid metoodikaid. Positiivse H.pylori leiu korral viiakse PPH patsientidel postoperatiivselt läbi 7-14 päevane peroraalne eradikatsioonikuur. Selleks kombineeritakse erinevaid antibiootikume prootonpumba inhibiitoritega varieerides ühtlasi ka ravi alustamise aega, kestust ning vahetu arstliku kontrolli all ravimite manustamist. Ravi tulemuste kontroll toimub 2 kuu ja 1 aasta möödudes koos endoskoopia, haige subjektiivse enesetunde hindamise ning maolimaskesta biopsiate uurimisega. Ravikombinatsioonide efektiivsuse hindamisel selgitatakse, millised patogeneetilised mehhanismid toimivad PPH haigetel, kuidas ravitulemused on seotud H.pylori erinevate tüvede virulentsusega (määratakse PCR metoodikal) ning tundlikkusega kasutatud antibiootikumidele. Aastatel 1997-2000 varasemasse uuringusse hõlmatud PPH patsientide baasil on järelkontrollidel plaanis läbi viia 5 aasta kaugtulemuste hindamine sõltuvalt operatsioonimeetodist ning H.pylori eradikatsiooni edukusest. Antud uurimus võimaldab leida meie oludele sobiva PPH ravitaktika, lihtsamate operatsioonimeetodite kasutamine hoiab erakorralises ravis kokku ressursse. Postoperatiivne retsidiivivastane profülaktiline ravi peaks tagama patsiendi paremale elukvaliteedile lisaks ka majandusliku efekti korduvate hospitaliseerimiste vähenemise näol. Uuringute tulemused oleksid aluseks PPH optimaalse ravijuhise väljatöötamisele. Programmiga on seotud 2 kraadiõppurit. |
projektiga seotud isikud | ||||
---|---|---|---|---|
nr | nimi | asutus | amet | |
1. | Marika Mikelsaar | TÜ Mikrobiol. Inst. | juhataja | |
2. | Ants Peetsalu | TÜ arstiteaduskond | TÜ Kirurgiakl. korr. prof. | |
3. | Margot Peetsalu | TÜ Kirurgiakliinik | assistent | |
4. | Andres Tein | TÜ Kirurgiakliinik | assistent |