| teema: | Vabadusekaotuslikud karistused Eesti karistuspoliitikas: üleminek totalitaarriiklikust õigusriiklikku kriminaalõigusesse |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF5303 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
5.2. Õigusteadus |
| seisund: | lõppenud |
| asutus: | Tartu Ülikool |
| projekti juht: | Jaan Sootak |
| kestus: | 01.01.2002 - 31.12.2003 |
| kirjeldus: | Üldeesmärk on analüüsida vabadusekaotuslike karistuste sisu ja eesmärke võrrelduna nii totaalriikliku, üleminekuühiskonna kui ka õigusriikliku karistusõiguse seisukohalt. Vabadusekaotuslikud karistused moodustavad olulise osa karistusõiguse sanktsioonisüsteemist, kusjuures nende kohaldamine kujutab endast kõige intensiivsemat karistusõiguslikku sekkumist isiku põhiõigustesse. Eesti karistusõigusreformi ja karistusõiguse edasise arengu jaoks on oluline võrdlevalt uurida vastavaid suundumusi tänapäeva Euroopas, mida iseloomustab eelkõige vabadusekaotuse osatähtsuse pidev vähenemine, vabadusekaotuse alternatiivide kasutuselevõtmine ning prisonisatsiooni vähenemine. Eesti kui üleminekuühiskonna seisukohalt tuleb aga arvestada kõrget kuritegevuse taset, sealhulgas raskete kuritegude suurt osatähtsust, mille eest tuleb karistusena kõne alla ainult vabadusekaotus. Samal ajal on kõrge prisonisatsiooni tase (Eestis praegu ca 5000 vangi) ühiskonnas alati problemaatiline nii õigusriiklikust seisukohast kui ka majanduslikust. Karistuspoliitika üldise liberaliseerumise taustal on vaja lahti mõtestada nii vabadusekaotuse sisu kui ka vabadusekaotuse kandmise eesmärgid. 14. juunil 2000 vastu võetud Vangistusseadustiku edukas kohaldamine eeldab ka vabadusekaotuse kandmise põhiliste teoreetiliste aluste väljatöötamist, sest ilma selleta ei ole võimalik vanglatöötajate põhi- ja täiendõpe. Oluline on karistuse täideviimise eesmärgil ümbermõttestamine vastavale uuele Karistusseadustikule (vastu võetud 6. juunil 2001). Vabadusekaotuse eesmärkide ning karistuse kandmise eesmärkide määratlemine ja omavaheline piiritlemine annab mitte ainult teoreetilise, vaid ka praktilise aluse isiku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ning kriminaalhoolduse läbiviimisel Töö tulemused publitseeritakse artiklitena ja monograafiana, samuti on need kasutatavad kohtute, Justiitsministeeriumi ja Riikliku Kriminaalpreventsiooninõukogu töös. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Jaan Ginter | Tartu Ülikool õigusteaduskond, dotsent | dotsent | |
| 2. | Jaan Sootak | Tartu Ülikool Õigusteaduskond | Professor | |