| kirjeldus: |
Lähtuvalt triatloni omapärast (võistlustel läbitakse järjestikku võrdlemisi pikad vahemaad ujudes, jalgrattaga sõites ja joostes) on triatleetidele iseloomulik nende treeningukoormuste väga suur maht. Sellest tuleneb keskmisest oluliselt suurem oht ületreenituse sündroomi väljakujunemiseks kõnealuse spordiala esindajatel. Käesoleva projekti peamiseks eesmärgiks on välja selgitada organismi kombineeritud vastupidavustreeninguga kohanemise iseärasused ning saadavate andmete alusel välja töötada teaduslikult põhjendatud treeningukoormuste individualiseerimise süsteem. Viimane võimaldab suurendada treeningu efektiivsust vähendades või vältides samas ületreenituse tekke ohtu. Konkreetselt püütakse leida vastused järgmistele nii teaduslikus kui rakenduslikus kontekstis olulistele küsimustele. Esiteks, kas kreatiini kinaasi ja selle isovormide ning müoglobiini kontsentratsiooni muutused veres treeningu protsessis on seotud lihaste seisundi müomeetrilisel hindamisel fikseeritavate parameetritega (jäikus ja elastsus)? Tööhüpoteesi kohaselt selline seos eksisteerib, selle tugevuse ja iseloomu tuvastamine annab eeldatavasti olulist informatsiooni adaptatsiooniprotsesside iseärasustest skeletilihases vastupidavustreeningu puhul. Teiseks, milline on leptiini kontsentratsiooni dünaamika triatleetide veres treeningu protsessis ning kas ja kuidas see on seotud muutustega koormuste mahus ja intensiivsuses, võimalike nihetega sportlase keha koostises ning teiste hormoonidega? Uusimate andmete põhjal võib leptiini pidada väga perspektiivikaks markeriks treeningustressi hindamisel ja ületreeningu sündroomi vältimisel vastupidavusaladel. Samas on seni teostatud vaid üksikud longitudinaaluuringud leptiini taseme muutustest sportlaste veres treeningu protsessis, seejuures teadaolevalt mitte ühtegi seonduvalt triatlonitreeninguga. Kolmandaks, kas sportlaste organismi reaktsioon triatlonile iseloomulikele treeningu- ja võistluskoormustele on seotud ACE geeni I/D polümorfismiga? Seniste läbilõikeliste uuringute tulemused viitavad sellele, et I alleel soodustab vastupidavulikku võimekust. Samas ei ole teada andmeid selle kohta, kas kõnealuses aspektis erineva geneetilise tagapõhjaga indiviidide kohanemisvõime vastupidavuslikele treeningukoormustele on erinev või mitte. Vastav teave võib osutuda erakordselt oluliseks treeninguprotsessi individualiseerimise põhimõtete väljatöötamise seisukohast, samuti sportliku valiku kriteeriumite täiustamise kontekstis. |