teema: Viha ja vaenulikkuse kogemine ning väljendamine igapäevasituatsioonides ja seosed isiksuse seadumustega
tunnusnumber: ETF5384
projekti tüüp: Eesti Teadusfondi grant
erialad: 5. Sotsiaalteadused
seisund: lõppenud
asutus: TÜ Sotsiaalteaduskond
projekti juht: Anu Realo
kestus: 01.01.2003 - 31.12.2005
kirjeldus: Valdav osa käimasolevast uurimustööst individuaalsete erinevuste valdkonnas seisab silmitsi nii oluliste sisuliste kui metodoloogiliste probleemidega. Teoreetilisest perspektiivist vaadatuna on üheks isiksuse uuringute suurimaks väljakutseks see, kuidas ühendada erinevad lähenemised isiksusele integreeritud tervikuks. Metodoloogilisest vaatepunktist lähtudes tuleb rõhutada, et isiksuse uuringud tuginevad suuresti vaid retrospektiivsetele enesekohastele kirjeldustele. Samal ajal on kogunenud hulgaliselt uurimistulemusi, mis näitavad, et taolised enesekohased kirjeldused on väga tundlikud erinevate vigade ja kõrvalekallete suhtes, mis kaasnevad retrospektiivse meenutamise ja mälust ammutamise protsessiga.
Käesolev projekt ongi kavandatud eesmärgiga otsida lahendust ülalmainitud teoreetilistele ja metodoloogilistele probleemidele. Esiteks, projekti eesmärgiks on integreerida isiksuse seadumused ja nende aluseks olevad psühholoogilised protsessid terviklikuks isiksuse süsteemiks. Kavandatud uurimus peaks andma põhjaliku ülevaate individuaalsetest erinevustest ühe spetsiifilise negatiivse emotsiooni - viha/vaenulikkus - valdkonnas, võttes sealjuures arvesse nii isiksuse seadumused, situatsioonilised tegurid kui kognitiiv-afektiivsed protsessid. Veelgi enam, kuna projekt on kavandatud longitudinaalsena, võimaldab see hinnata ka isiksuse funktsioneerimise stabiilsust ja püsivust.
Teiseks, lahendamaks metodoloogilisi probleeme isiksuse uuringutes, on kavandatud uurimuses plaanis kasutada meetodit, mille kohaselt kogutakse andmed vastajatelt nende igapäevakeskkonnas korduvate hetkeliste hinnangute kaudu. Taolist meetodit nimetatakse kas ökoloogiliseks hetkeseisundi hindamiseks (ecological momentary assessment; Stone & Shiffman, 1994) või kogemise väljavõtte meetodiks (experience sampling method; Csikszentmihalyi & Larsen, 1987). Meetodi põhiline omadus on selles, et andmed kogutakse vastajatelt korduvate hetkeliste hinnangute kaudu nende igapäevaelu käigus. Meetodi fookus hetkelistel sündmustel ning nende vahetul kirjeldamisel vähendab oluliselt meenutamisega kaasnevate kõrvalekallete riski.

projektiga seotud isikud
nr nimi asutus amet  
1.Kätlin NummertTartu Ülikooldoktorant 
2.Anu RealoTÜ Sotsiaalteaduskonddotsent 
3.Monika SchmidtTartu Ülikooldoktorant