teema: Kardiorespiratoorse reservi ja kehalise töövõime, isheemiatõve riskifaktorite ning elu kvaliteedi näitajate muutuse hinnang kompleksse taastusravi tulemusena müokardi revaskulariseerimise ootelehel olevatel patsientidel
tunnusnumber: ETF5480
projekti tüüp: Eesti Teadusfondi grant
erialad: 3. Arstiteadused
seisund: käimasolev
asutus: TÜ Arstiteaduskond
projekti juht: Aet Lukmann
kestus: 01.01.2003 - 31.12.2006
kirjeldus: Tartu Ülikooli spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus eelnevalt teostanud uuringud on veenvalt tõestanud, et pärast kirurgilist müokardi kirurgilist ravi on varasel komplekssel taastusravil ülimalt soodne kompleksne toime. Individuaalselt doseeritud liikumisravi, psühholoogilist nõustamist ja riskifaktorite modifikatsiooni hõlmav taastusravi parandab oluliselt patsientide kardiorespiratoorse reservi ja kehalise töövõime näitajaid, samuti tervisega seotud elu kvaliteeti. Täiesti ebaselge ja erialakirjanduses vähe kajastamist leidnud küsimus on aga, kas on võimalik saavutada ülalkirjeldatule sarnast tulemust ka patsientidel, kellel ulatusliku isheemiatõve tõttu on ainsaks sobivaks ravimeetodiks müokardi kirurgiline revaskulariseerimine. Nende haigete müokardi perfusioon on puudulik, difuusse koronaarskeleroosi töttu on kujunemas või kujunenud krooniline südamepuudulikkus ja eelnimetatu tulemusena on oluliselt häiritud nii kehaline töövõime kui tervisega seotud elu kvaliteet Uurimusele lisab olulisust ka asjaolu, et kirurgilise revaskulariseerimise järjekorrad pikenevad aasta-aastalt ja vastavad patsiendid on sisuliselt meditsiini huviorbiidist väljas, kuivõrd nende edasise ravi kulg on fikseeritud. Samas on need haiged ülikõrge riskiga (suremus koronaarhaigusesse enne kirurgilist ravi on 4%). Kirjeldatud asjaolude tõttu pakubki tõsist teaduslikku huvi, kas
antud kontingendi kardiorespiratoorse reservi ja kehalise töövõime näitajad on soodsalt modifitseeritavad küllaldase liikumisraviga hoolimata väga ulatuslikust müokardi isheemilisest kahjustusest ja mis mehhanismide abil võimalikud soodsad muutused tekivad
on võimalik kompleksse taastusravi abil minimeerida riskifaktoreid
parandada tervisega seotud elu kvaliteeti kuni kirurgilise menetluse toimumiseni
taastusravi võib olla alternatiivseks ravimeetodiks haigetel, kellel on ülikõrge operatsioonirisk
mõjustada soodsalt kirurgilise revaskulariseerimise tulemusi
omab taastusravi rakendamine majanduslikku efekti, vähendades kulutusi kirurgiulise ravi eelsele ja võimalikele järgnevatele hospitalisserimistele

projektiga seotud isikud
nr nimi asutus amet  
1.Rein KuikSA Tartu Ülikooli spordimeditsiini ja taastusravi direktor 
2.Aet LukmannTÜ Arstiteaduskondarst-õppejõud 
3.Jaak MaaroosSA Tartu Ülikooli spordimeditsiini ja taastusravi korraline professor, kliiniku juhataja 
4.Maie OjamaaSA Tartu Ülikooli spordimeditsiini ja taastusravi dotsent