| teema: | Eesti (Balti küsimus) transatlantilistes suhetes |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF5484 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
6. Humanitaarteadused |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | TÜ Filosoofiateaduskond |
| projekti juht: | Eero Medijainen |
| kestus: | 01.01.2003 - 31.12.2006 |
| kirjeldus: | projekti eesmärkideks on 1) selgitada, kunas ja mis asjaoludel jõudis Balti küsimus USA ja Suurbritannia välissuhtlemisega tegelevate asutuste ja juhtivate välissuhtlemisega tegelevate inimesteni kui iseseisev, Venemaast erinev probleem. Kas ja kuivõrd võttis USA üle Suurbritannia endisi positsioone Baltikumis, kas Eestis säilus tõesti nn inglise orientatsioon, mida rõhutati nõukogude ajaloolaste poolt ja mida kinnitavad ka mõned taasiseseisvunud Eesti ajaloolased. Kas polnud Eestis tegemist orienteerumisega hoopis teatud läänelikele või isegi transatlantilistele väärtustele ja mitte üksikutele riikidele? 2) selgitada, kuidas Balti riikide erinevad probleemid leidsid kajastust Washingtonis ning Londonis, kas nende suhtes toimus ka teatud kooskõlastatud poliitikat? Võimalusel tuleks täpsustada nende vastukajade rolli Balti riikide välispoliitika suunamisel.Teadaolevalt oli aga Suurbritannias olemas valmisolek Balti riikide okupeerimist ametlikult tunnustada ja Briti Rahvaste ühenduse liige (Austraalia) seda isegi (ajutiselt) tegi. Kuivõrd see tekitas eriarvamusi USA ja teiste lääneriikide vahel? Balti riikide okupeerimise de iure mitte-tunnustamine Lääneriikide poolt tagas nende hilisema taasiseseisvumise. Kuidas mõjutas seda otsust Balti riikide ja Lääneriikide suhete varasem areng? Kas mittetunnustamise näol oli tegemist vaid USA - N. Liidu kasvavate vastuolude ning puhkeva Külma sõja ilminguga? Milline oli üksikute USA, Suurbritannia ning Balti riikide diplomaatide roll okupatsiooni mittetunnustamise poliitikas? 3) väidetakse, et USA-Euroopa (sh. ka Suurbritannia) välispoliitilised põhimõtted on fundamentaalselt erinevad. Need vastuolud võivad koguni võimenduda. Kuivõrd selline areng võiks mõjutada (on juba mõjutanud) Balti riikide välispoliitikat? Eesti välispoliitiliseks prioriteediks on liitumine NATO-ga (domineerib USA) ja ka Euroopa Liiduga (kus isegi Suurbritannia on USA-d kritiseerinud). Milliseks võiks kujuneda Eesti koht sellise arenguvõimaluse korral. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Eero Medijainen | TÜ Filosoofiateaduskond | dotsent | |
| 2. | Eero Medijainen | Tartu Ülikool | dotsent | |
| 3. | Kaido Tee | Tartu Ülikool | magistrant | |