teema: Muutused haavaparanemisprotsessis kubemesongaga patsientidel, kellel on kasutatud võõrmaterjalina polüpropüleenvõrku.
tunnusnumber: ETF5491
projekti tüüp: Eesti Teadusfondi grant
erialad: 3. Arstiteadused
seisund: lõppenud
asutus: SA Tartu Ülikooli Kliinikum
projekti juht: Matis Märtson
kestus: 01.01.2003 - 31.12.2003
kirjeldus: Uurimistöö põhieesmärk on selgitada biomaterjali poolt esilekutsutud võõrkeharektsiooni mõju reparatiivsetele protsessidele kubemesonga kliinilisel mudelil. Uuringus võrdleme haigeid kellel on teostatud Lichtensteini plastika polüpropüleen võrguga kontrollgrupi patsientidega, kellel on teostatud konventsionaalne (Bassini) plastika. Võrdluse eesmärk on:
1. leida muutusi rakulises haavaparanemisreaktsioonis. Määrata rakkude koguarv ja jaotumine tüüpide järgi. Erilist huvi pakub makrofaagide ja fibroplastide absoluutne ja suhteline arv, aga ka mikroorganismide esinemine haavas.
2. leida erinevusi haavasekreedi tsütokiinsete mediaatorite ja/või nende inhibiitoreid (IL-1alfa, IL-1beta, IL-6, TNF-alfa, TGF-beta) olemasolus ja määras.
3. võrrelda haigete postoperatiivset kulgu (valu, haavainfektsioon, neuralgia, retsidiivid ja täieliku taastumise perioodi pikkus)

Uurimuse oodatavad tulemused:
1. Võõrmaterjal kudedes kutsub esile süsteemse reaktsiooni, mis mõjutab normaalset haavaparanemist. Selle mõju ulatus ja kliiniline tähendus vajab täpsemat selgitamist ning vajadusel pärssimist.
2. Hoolimata süsteemsest reaktsioonist ja võimalikust mõjust haavaparanemisele on pingevabal meetodil võõrmaterjali kasutamisega kubemesonga plastikas mitmeid eeliseid.
3. Patsientide pikaajalisel jälgimisel on võimalik sedastada organismis muutusi, mida seni ei teata ega ole kirjeldatud. Nende muutuste korrelatsioon haavaparanemise varajase faasiga on selgitatav retrospektiivselt. Eeltoodule põhinedes on võimalik selekteerida patsiente, kellel songaplastika biomaterjali kasutamisega ei anna soovitud eeliseid.

projektiga seotud isikud
nr nimi asutus amet  
1.Urmas LepnerSA TÜK kirurgiakliinikdotsent 
2.Matis MärtsonSA Tartu Ülikooli Kliinikumresident