| kirjeldus: |
Neeruasendusravi haigete esinemissagedus tõuseb arenenud maades ja Eestis igal aastal ~ 10%. Sellega seoses tõuseb ka neerutransplantatsiooni ootavate haigete arv. Neerutransplantatsiooni-alast eksperimentaalset tööd Eestis varem tehtud ei ole. Isheemia-reperfusiooni (I-R) kahjustus on heaks mudeliks transplantaadi kahjustuse uurimisel ning kuna praeguses nefroloogiateaduses on aktuaalsed renoprotektsiooni küsimused, siis on seoste otsimine reniin-angiotensiin süsteemi (RAS) ja oksüdatiivse stressi (OxS) vahel just see, mis annaks lisainformatsiooni uudsete ja paremate ravimeetodite leidmisel siiriku preserveerimisel. Kroonilise Tx kahjustuse kiirus oleneb I-R kahjustusest, ägeda äratõuke episoodidest, immuunosupressioonist, neeru massist, viirusinfektsioonidest, lisanduvad üldised neeruhaiguse progresseerumise mehhanismid. Kroonilise transplantaadi kahjustuse peamiseks põhjuseks on progresseeruv vaskulaarkahjustus, milles etendab tsentraalset osa angiotensiin II (AngII). Ang II efektide blokeerimine võimaldab saada unikaalset vaso-, reno- ja kardioprotektiivset toimet. OxS tekib paljude südame-veresoonkonna haiguslike seisundite nagu näiteks hüpertensioon, ateroskleroos, aga ka I-R kahjustus, puhul. Käesoleva töö eesmärgiks on I-R tagajärjel tingitud RAS aktivatsiooni, OxS ja põletikulise reaktsiooni seoste iseloomustamine ja moduleerimise võimaluste leidmine. Käesoleva töö taotlejal ja täitjatel on eelnev eksperimentaalse töö kogemus doktoritöö ja ETF grant 3959 raames, kus kroonilise neerupuudulikkuse ja sekundaarse hüpertensiooni mudelil RAS blokaatoreid kasutades leiti, et RAS blokaad ei avalda mitte ainult antihüpertensiivset, ega renoprotektiivset, aga ka OxS vähendavat toimet. Praegu on kirjanduses veel suhteliselt vähe andmeid RAS blokaatorite antioksüdatiivse toime kohta I-R korral ja puuduvad tööd kombinatsioonravi kohta, kuid kroonilise neeruhaiguse korral on näidatud erinevaid RAS blokeerivaid vahendeid kasutades nii kliinilistes uuringutes kui ka eksperimentaalsetes töödes nende ravimite antioksüdatiivset efekti. Seetõttu on käesoleva töö eesmärk põhjendatud ja tulemusena saab näidata RAS blokaatorite või kombinatsioonravi sobivust ja vajadust I-R järgsel perioodil. |