teema: | Nakkushaiguste immunoprofülaktika ja tõrjemeetmete täiustamine / Veterinaarsed abinõud loomade nakkushaiguste vältimiseks ja toiduohutuse tagamiseks |
---|---|
tunnusnumber: | PM16 |
projekti tüüp: | Põllumajandusministeeriumi põllumajanduslike rakendusuuringute ja arendustegevuse toetus |
erialad: |
4.5. Veterinaarmeditsiin |
seisund: | lõppenud |
asutus: | EPMÜ Eesti Agrobiokeskus |
projekti juht: | Jüri Kumar |
kestus: | 01.01.2003 - 31.12.2005 |
kirjeldus: | Uurimise põhieesmärgid.a) Selgitada S. aureus¿e mastiidi epizootiline olukord Eesti piimafarmides. (2003 a.)b) Iseloomustada isoleeritavate tüvede virulentseid omadusi ja ravimresistentsust. (2003.a.)c) Töötada välja S. aureus¿e mastiidi vastase farmispetsiifilise surmatud vaktsiini ja anatoksiini valmistamise tehnoloogia. (2003.a.)d) Selgitada vaktsiini immunogeensed omadused. (2004.a)e) Viia läbi suuremahulised tootmiskatsed 2-3 lüpsifarmis vaktsiini efektiivsuse selgitamiseks. Uurimine on planeeritud 2 aastaks. Kulutused 2003 aastal 500000 krooni ja 2004 aastal 400000 krooni.)2. Mükobakterite poolt põhjustatud haigused (mükobakterioosid) on püsivalt aktuaalseks probleemiks nii inimeste kui loomade infektsioonpatoloogias. EL maades on veiste tuberkuloos üheks põhiliseks kaubavahetuse takistuseks, kusjuures inimeste tuberkuloos on maailmas nakkushaigustest esikohal inimeste surma põhjustajana. Eestis on viimase aastakümne jooksul inimeste haigestumus tuberkuloosi rohkem kui kahekordistunud, ning vabariik kuulub multiravimresistentse tuberkuloosi kõige suurema osakaaluga riikide hulka (Krüüner, 2001). Eesti on käesoleval ajal vaba veiste tuberkuloosist, kuid, arvestades infektsiooni zoonoosset iseloomu eksisteerib reaalne oht selle vastastikuseks ülekandumiseks inimeste ja loomade vahel ning nakkuse levikuks piima, liha jms. kaudu (EL Nõukogu zoonooside direktiiv 92/117/EEC). Mitmete maade uurijate andmetel on koduloomadele nakkuse ülekandumise allikateks sageli mägrad, põdrad, hirved jt. metsloomaliigid. Seoses aidsiepideemiaga nimetatakse mükobakterioose progresseeruva levikuga haiguseks (emerging disease). Arvestades HIV-ga nakatunute arvu kiiret kasvu on Eestis lähemal ajal oodata mükobakterioosidega haigestumuse kasvu, mille tõttu potentsiaalsete nakkusallikate ja transmissiooniteede uurimine ning loomade infektsiooni kotrollimeetodite täiustamine on aktuaalseks ülesandeks.Uurimistöö eesmärgid:a) Tuberkuliinile reageerivate ning teiste tuberkuloosi, paratuberkuloosi ja mükobakterioosi kahtlusega kodu- ja metsloomade patoloogilise materjali bakterioloogiline uurimine Eestis. (2003.a.)b) Loomade mükobakteriooside tekitajate PCR-identifitseerimine ja diferentseerimismetoodikate optimeerimine.(2003.a.)c) Mükobakteriaalse infektsiooni allikate ja transmissiooniteede uurimine erinevatelt loomaliikidelt ja keskkonna objektidelt ning inimestelt saadud tüvede tüpiseerimise teel. (2004.a.)d) Soovituste väljatöötamine mükobakteriooside diagnostikaks ja NTM-infektsiooni kontrolli tõhustamiseks Eesti tapamajades.(2004.a.) |
projektiga seotud isikud | ||||
---|---|---|---|---|
nr | nimi | asutus | amet | |
1. | Jüri Kumar | EPMÜ Eesti Agrobiokeskus | direktor, vanemteadur | |
2. | Mari-Ann Kumar | EPMÜ Eesti Agrobiokeskus | teadur | |
3. | Raivo Lindjärv | EPMÜ Eesti Agrobiokeskus | teadur | |
4. | Ülo Pavel | EPMÜ Eesti Agrobiokeskus | teadur | |
5. | Tiiu Schattschneider | EPMÜ Eesti Agrobiokeskus | laborijuhataja | |
6. | Juhan Simovart | EPMÜ Eesti Agrobiokeskus | teadur | |
7. | Mihhail Sudakov | EPMÜ Eesti Agrobiokeskus | laborijuhataja |