| kirjeldus: |
Sageli esinevad hingamiselundite poolsed kaebused juba eelkooliealistel lastel. Eestis ei ole siiani olnud võimalust objektiivselt uurida nooremate kui 7 aastaste laste hingamise funktsionaalset seisundit. Eel-kooliealistelt lastelt ei saa reeglina nõuda, et nad hingaksid maksimaalse sügavuse ja kiirusega sisse ja välja, nii nagu see on vajalik forsseeritud hingamise voolu-mahu lingu registreerimisel. Tänu uutele meetoditele, kus uuritav ei pea mõõtmise käigus oma hingamist muutma, on viimasel kümnendil popu-laarsust võitma hakanud kaks hingamiteede takistuse mõõtmise meetodit. Neist esimese meetodi, impulss ostsillomeetria eripäraks on, et hingamisteede takistus arvutatakse välise generaatori poolt teki-tatud ja hingamisteedesse suunatud rõhu ja õhuvoolu muutuste põhjal. Rõhu ja voolu suhte määravad kogu hingamissüsteemi mehaanilised omadused, mida iseloomustatakse hingamissüsteemi impedantsi e. kogutakistusega. Teise meetodiga katkestus- või sulgemistakistuse mõõtmisel lähtutakse sellest, et hingamisteede järsul sulgemisel spetsiaalse klapiga võrdsustuvad rõhud suuõõnes ja alveoolides. Peale klapi avanemist registreeritakse õhuvoolu väärtus ning alveolaarrõhu ja vastava õhuvoolu jagatis võimal-dabki hinnata hingamisteede takistust. Eestis on kirjeldatud meetodeid väga vähe kasutatud. TÜ füsio-loogia instituut ja Lastekliinik said eelpoolkirjeldatud mõõtmisteks vajalikud aparaadid alles 2001.a. Hingamisteede takistuse mõõtmine ülalnimetatud meetoditega pole veel rahvusvaheliselt standardiseeri-tud, seetõttu peab iga keskus vastavalt olemasolevale aparatuurile välja töötama eeskirjad uuringute läbiviimiseks ja tulemuste hindamiseks. Planeeritava projekti eesmärkideks on hinnata hingamisteede takistuse mõõtmise uute meetodite sobivust eelkooliealiste laste uurimisel, kirjeldada takistuse mõõt-mise indiviidisisest korratavust, esitada 3-7 aastaste laste hingamisteede takistuse normväärtused, võrrelda takistuse muutusi bronhodilataatortesti järgselt tervetel ja hingamiselundite poolsete kaebustega lastel ning hinnata hingamisteede takistuse mõõtmise meetodite sobivust astmahoo aegsete ja selle järgsete hingamisteede läbitavuse muutuste kirjeldamisel. |