| teema: | Kliimamuutuste mõju suure madala järve ökosüsteemile ainete sissekande muutuste kaudu |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF5738 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
1.16. Mereteadus, limnoloogia |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut |
| projekti juht: | Tiina Nõges |
| kestus: | 01.01.2004 - 31.12.2007 |
| kirjeldus: | Paljud gobaalse kliima uuringud on näidanud, et põhjapoolkera kliima muutub soojemaks ja talvel niiskemaks ning suvel kuivamaks. Neid muutusi näib peegeldavat Põhja Atlandi Ostsillatsiooniindeksi (NAO) kasvutrend. Kliimamuutused põhjustavad nihkeid valgalade soojus-, vee- ja ainebilansis ning mõjutavad järvede veerezhiimi ning reostuskoormust. Eriti tugev on veebilansi muutuste mõju madalates järvedes, kus see põhjustab olulisi muutusi järve sügavuses ja mahus. Taotletava grandi toetusel planeeritakse alusuuringut kliimamuutustest tingitud ainete sissekande muutuste ja nende mõju selgitamiseks suurte madalate järvede ökosüsteemile, eeskätt fütoplanktonile ja bakteritele. Selgitatakse lahustunud orgaanilise aine muutlikkuse mõju veesisesele valguskliimale. Püstitatud tööhüpoteesid: (1) talvise NAO positiivses faasis suureneb järve kantav veehulk ning koos sellega ka ainete sissekanne; (2) fosfori kontsentratsioon järves on veerohketel aastatel madalam lahjendusefekti ja nõrgema setetest vabanemise tõttu, millest viimane on tingitud setete nõrgemast resuspensioonist sügavamas vees; (3) lahustunud orgaanilise aine (LOA) kontsentratsioon järves on veerohketel aastatel kõrgem; (4) sügavamas järves on veesamba keskmine valgustatus nõrgem ja kõrgenenud LOA kontsentratsioon halvendab veesiseseid valgusolusid veelgi, seetöttu on fütoplanktoni valguslimitatsioon tugevam ning tema biomass järves madalam; (5) suurem LOA hulk võib olla soodne bakteritele. Samas sõltuvad bakterid ka fütoplanktoni eritistest ja lagunemisproduktidest ning madalam fütoplanktoni produktsioon LOA-rikastel aastatel võib bakterite kasvu hoopis pärssida. Eesti kaks suurjärve, Võrtsjärv ja Peipsi, pakuvad unikaalset võimalust kliimamuutuste mõju selgitamiseks madalate järvede ökosüsteemile. Mõlemad veekogud on ainulaalsed kogu maailmas, kuna nende veetase pole reguleeritud ning selle tsüklilisus on looduslik ja tugevalt seotud NAO muutumisega. Kliimamuutuste mõju ökosüsteemile võimaldavad selgitada enam kui 30-aastased andmeread. Võrtsjärve kohta on olemas igakuine fütoplanktoni andmestik alates 1964. aastast ning ka Peipsi kohta on andmeid 1960ndatest aastatest alates. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Helen Agasild | EPMÜ ZBI | vanemlaborant | |
| 2. | Tõnu Feldmann | EPMÜ ZBI | vanemlaborant | |
| 3. | Tiina Nõges | EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut | vanemteadur | |
| 4. | Anu Reinart | Uppsala Ülikool | teadur | |
| 5. | Lea Tuvikene | EPMÜ ZBI | teadur | |
| 6. | Ilmar Tõnno | EPMÜ ZBI | doktorant | |