teema: Euraasia elanike geneetilise diversifitseerumise lätted: uurimus Lähis-Ida ja Põhja- ning Kirde-Aafrika geeniliinide hargnemise ajast ja kohast
tunnusnumber: ETF5807
projekti tüüp: Eesti Teadusfondi grant
erialad: 1.8. Molekulaarbioloogia
1.9. Geneetika, füsioloogia ja mikrobioloogia
seisund: käimasolev
asutus: TÜ Bioloogia-geograafiateaduskond
projekti juht: Ene Metspalu
kestus: 01.01.2004 - 31.12.2006
kirjeldus: Esitatava taotluse eesmärgiks on oluliselt süvendada arusaamist Euraasia koloniseerimisest anatoomiliselt moodsa inimese (AMI) poolt ca 50,000 - 70,000 aasta eest, s.o. teemal, mille üldtuntud populaarseks nimeks on "Out of Eden". AMI fülogeneesi uurimise üheks sõlmprobleemiks tänapäeval on tema geneetilise differentseerumise koha ja aja selgitamine. Nüüdseks on absoluutne enamus uurijaist veendunud, et AMI (Homo sapiens sapiens) kui liik on umbes 150000 - 200000 aastat vana ja tekkis Aafrikas. Seda tõendavad nii DNA ajastu geneetilised uuringud (emaliinis päritav mtDNA, autosoomsed geenid, isaliinis päritav Y kromosoom) kui ka arheoloogiline andmestik. Sealjuures on leitud, et aafriklaste geneetiline varieeruvus ületab paljukordselt ülejäänud inimkonna varieeruvuse. Puudutavalt emaliine, on selgunud, et kogu ülejäänud maailma autohtoonne elanikkond lähtub vaid ühest Sahhaara-aluse Aafrika emaliinist, mis viitab väljarände kitsusele. Kuid enam-vähem konsensuslik teadmine sellega ka piirdub. Kus ja millal toimus Euraasia (ja sealt lähtunud Ameerikate, Austraalia ja Uus-Guinea rahvaste) algne divergeerumine, on senini teadmata. Põhjusi on mitu. Maakera kliima suured kõikumised (korduvad suured jääajad), paleoantropoloogiliste andmete kasinus jms. ühelt poolt ning teisalt DNA ajastu geneetiliste andmete piiratus potentsiaalselt oluliste piirkondade kohta. Viimaste hulka tuleks siin lugeda Põhja-Aafrika, Lähis-Ida (incl. Anatoolia ja Lõuna-Kaukasus) kui ka Iraani osa. Ilma selle teadmiseta on edasine progress selle keskse probleemi lahendamisel võimatu. Käesoleva töö sisuks on analüüsida ca paarituhande mtDNA varieeruvust (HVS regioon pluss intensiivne kodeeriva osa polümorfismi analüüs, k.a. eriti oluliste mtDNA genoomide täielik sekveneerimine). Geograafiliselt haaraks see töö siis Iraani, Süüriat, Liibanoni, Jordaaniat, Saudi-Araabiat, Kuveiti, Omaani, Jeemenit, Egiptust, Etioopiat, Tuneesiat, Alzeeriat, Marokot ning Liibüat. Saadavate tulemuste analüüs (fülogeneetilised puud ja koalestsentsiteooria rakendamine) annab, me loodame, tänasest palju selgema pildi sellest, kus, millal ja kuidas hakkas tekkima Euraasia elanikke iseloomustav geneetiline divergents.

projektiga seotud isikud
nr nimi asutus amet  
1.Ene MetspaluTÜ Bioloogia-geograafiateaduskondvanemteadur 
2.Jüri ParikTartu Ülikoollektor 
3.Erwan PennarunTartu Ülikooldoktorant 
4.Maere ReidlaTartu Ülikoolvanemteadur 
5.Kristiina TambetsEBKteadur 
6.Richard VillemsTartu Ülikooldirektor, professor