| teema: | CPAP-ravi mõju uneapnoehaigete psühhosomaatilisele seisundile ning pehmesuulae ja keelelihastoonusele |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF5842 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
3.3. Kliiniline meditsiin |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | TÜ Arstiteaduskond |
| projekti juht: | Marlit Veldi |
| kestus: | 01.01.2004 - 31.12.2007 |
| kirjeldus: | .Käesoleva uuringu eesmärgiks on välja selgitada, kuidas uneaegne positiivse õhurõhu ravi (CPAP) mõjutab uneapnoehaigete psühhosomaatilist seisundit ning pehmesuulae ja keelelihaste toonust. Kuni käesoleva ajani on CPAP ravi Eestis ainult üksikjuhtudel kasutatud ravimeetod, võrdluseks Soomes kasutab juba 10 000 patsienti CPAP-ravi igal öösel. Seoses uue diagnostilise aparatuuri saamisega TÜK Kõrvakliinikusse on võimalik adekvaatselt määrata uneajal kasutatava CPAP- aparaadi individuaalset rõhku haige jaoks, viia läbi teaduslikke uurimusi ning võimaldada CPAP-ravi ka Eestis. Uuritakse mees- ja naissoost patsiente, vanuses 30-45 aastat, kehamassiindeks (BMI) on >30 kg/m2, kellel on polüsomnograafilise uuringu alusel diagnoositud keskmise- või raskeastme uneapnoesündroom (raskusastme hindamine ), millisel juhul on esmaseks ravimeetodiks soovitatavalt CPAP-ravi. Selline uuritavate selektsioon on võimalik Eesti tingimustes, kus ei ole CPAP ravi praktiliselt kasutatud. Prognoosime, et sellise vanuse ja raskusastmega uneapnoehaigetel on CPAP raviga võimalik saavutada otsest raviefekti uneajal kui ka juba organismis tekkinud patofüsioloogilise seidundi taandarenemist. CPAP-ravi ajal, 3-aastase uuringuperioodi vältel hindame 6-kuulise intervalliga somaatilise (kehakaal, vererõhk, südametegevus-EKG) ja psüühilise seisundi ning pehmesuulae ja keelelihastoonuse dünaamikat. Psüühilise ja somaatilies seisundi dünaamika CPAP ravi ajal näitab mitte ainult CPAP ravi toimet vaid ka suhtumist CPAP-ravisse Eesti tingimustes. Teiselt poolt on planeeritud uurimustöö jätkuks uneapnoehaigete pehmesuulae ja keele lihastoonuse müotonomeetrilistele diagnostikale (Veldi et al. 2000 Jornal of Sleep Research ; Veldi et al. 2001 Clinical Physiology; Veldi et al. 2002European Archives of Oto-Rhino-Laryngology). CPAP-ravi positiivset toimet ülemiste hingamisteede dilataatorlihastele on kirjeldatud, kuid ei ole objektiviseeritud. Pehmesuulae ja keele lihaste müotonomeetriline testimine CPAP ravi ajal võimaldab lihasdünaamikat objektiviseerida. Uuringusse on kaasatud doktorandid ja residendid, kelledel on teadustöö kogemused ja erialalised teadmised. Käesolev uuring annab uut ja täiendavat teaduslikku informatsiooni CPAP-ravi mõjust apnoehaige psühhosoomatilisele seisundile ja neelulihastoonusele. Uuringu käigus saadud andmetest peame võimalikuks avaldada publikatsioonid rahvusvaheliselt tunnustatud meditsiiniajakirjades. Samuti on uuring vajalik Eesti meditsiini seisukohalt, et välja selgitada CPAP raviga kaasnevad probleemid Eestis. .. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Triin Eller | TÜ Psühhiaatriakliinik | doktorant | |
| 2. | Priit Kasenõmm | TÜ Mikrobioloogia Instituut | doktorant | |
| 3. | Mikk Mailand | SA TUK Kõrvakliinik | ||
| 4. | Arved Vain | Tartu Ülikool | erakorraline vanemteadur | |
| 5. | Marlit Veldi | TÜ Arstiteaduskond | teadur, kõrva-nina-kurguarst | |
| 6. | Tõnu Vooder | TÜ Kardiovaskulaar ja torakaalkirurgia Kliinik | doktorant, arst-õppejõud | |