teema: | Kaevandatud alade kasutamine |
---|---|
tunnusnumber: | ETF5913 |
projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
erialad: |
2.4. Mäendus |
seisund: | käimasolev |
asutus: | Tallinna Tehnikaülikool |
projekti juht: | Ingo Valgma |
kestus: | 01.01.2004 - 31.12.2006 |
kirjeldus: | Kaevanduste hülgamisega ning sulgemise tulemusel Eestis on ilmnenud, et mitmete geotehnoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste faktorite mittearvestamine on viinud kaevandatud aladele rajatud ehitiste ja hoonete degradeerumisele. Seni pole käsitlemist leidnud suurte tööstusettevõtete Ahtme SEJ ja tiheasulate all paiknevate suletud põlevkivikaevanduste vee soojuse akumulaatorina kasutamise hüpotees. Lisaks vajavad lahendamist karjääride sulgemise korrastamine. Levimas on pae- ja kruusakarjääride kasutamine inertsete tootmisjääkide ja -jäätmete utiliseerimiskohtadena ja panilatena. Seni on see toimunud suhteliselt ühekülgsete eelhinnangute alusel ja vastav regulatsioon ei arvesta kaevandamisest tekkinud tehnogeenseid geomehaanilisi ilminguid. Analoogiliselt kasutatakse savikarjääre mõõdukalt ohtlike jäätmete panilana. Uurimuse eesmärk on luua suletud kaevanduste keskkonnaohutu kasutamise kontseptsioon. Anda soovitusi ja põhjendada projekteerimistingimused mis looksid eeldusi suletud kaevanduste kasutamiseks. Projekteerimiseeskirjade loomisega on võimalik muuta ehitus- ja viljelemiskõlblikuks suuri kaevandatud alasid, kus seni geotehnoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste faktorite mittearvestamine on viinud ehitiste ja hoonete degradeerumisele. Suletud kaevanduste veed puhastuvad ise, mille kohaselt võib kaevandusvett viia joogivee konditsiooni. Kaevandatud alade kasutamine panilateks on võimalik, arvestades eelkõige nende hüdrogeoloogilisi parameetreid; veega täitunud kaevandusi saab kasutada tööstusvee reservuaaridena ja rakendada soojusenergia akumulaatorina ja soojusvahetina. Töö tulemusel luuakse suletud kaevanduste keskkonnaohutu kasutamise kontseptsioon. Hinnang suletud kaevanduste kasutamisest tööstusvee reservuaaridena ja soojusenergia akumulaatorina võimaldab tulevikus algatada rakenduslikke katse-või pilootprojekte. Tulemused peaksid selgitama põhjavee dünaamika ja keemilise režiimi muutuste ulatust nii maavarade kaevandamisel kui ka põlevkivikaevanduste sulgemisel. Projekti oletatavad tulemused on olulised eelkõige maa ja maapõue kasutajatele (ehitajatele, geoloogidele, hüdrogeoloogidele, hüdroloogidele, mäeinseneridele. |
projektiga seotud isikud | ||||
---|---|---|---|---|
nr | nimi | asutus | amet | |
1. | Katrin Erg | Tallinna Tehnikaülikool | assistent | |
2. | Tõnis Kattel | Tallinna Tehnikaülikool | erakorraline teadur | |
3. | Mait Mets | Tallinna Tehnikaülikool | professor | |
4. | Enno Reinsalu | Tallinna Tehnikaülikool | vanemteadur | |
5. | Hardi Torn | Tallinna Tehnikaülikool | juhataja | |
6. | Ingo Valgma | Tallinna Tehnikaülikool | dotsent |