| kirjeldus: |
Taimede funktsionaalsed tunnused määravad liikide reageeringud keskkonna muutustele. Liigirikaste niidukoosluste puhul on olulisemad keskkonnamuutused seotud majandamise katkemise või selle taasalustamisega. Ehkki taimerühmad, mis eristuvad oma sarnase reaktsiooniga häiringutele (reaktsioonirühmad) omavad eeldatavasti sarnaseid tunnuseid, ei ole vähemasti kõrge liigirikkusega kooslustes vastavaid võrdlevaid uuringuid kuigi palju läbi viidud. Puisniidud pakuvad hea võimaluse selgitamaks reaktsioonirühmade erinevusi funktsionaalsete tunnuste osas ning vastavate tunnuste rolli liikide kooseksisteerimisel. Arvestades puisniitude kõrget looduskaitselist väärtust ning viimasel ajal sagenenud taastamistöid, on ka oluline selgitada liikide kooslusesse sisseleviga ning nende koosluses püsimisega seonduvate tunnuste rolli koosluste dünaamikas. Käesolev uurimistöö keskendub eelkõige taimede paljunemise ja levimisega seotud funktsionaalsetele tunnustele, kuivõrd just need tunnused määravad liikide sisselevi taastatavatele aladele ning seega ka taastamistööde edukuse ning koosluse liigirikkuse arengu. Me mõõdame nii taimede levimise ja sugulise paljunemisega seonduvad tunnused kui kasvu ja vegetatiivse paljunemise tunnused ning võrdleme nende väärtusi puisniitude mahajätmisel ja taastamisel eristuvate reaktsioonirühmade vahel. Me kasutame reaktsioonirühmade eristamisel nii samas kohas viieaastase intervalliga läbi viidud alade võrdlust kui Laelatu pikaajalise (üle 40 a.) väetuskatse andemeid, aga ka erinevas suktsessioonistaadiumis puisniiduosade võrdlusi. Me kontrollime taimede funktsionaalsete tunnuste seondumist koosluse liigirikkusega. Töö tulemused aitavad paremini mõista taimede funktsionaalsete tunnuste ning nende omavaheliste seoste (ka lõivusuhete) osa liikide kooseksisteerimisel. |