| teema: | Režiimitoetus uutes demokraatiates: Balti andmestik 1993-2004 |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF6212 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | TÜ Euroopa Kolledž |
| projekti juht: | Piret Ehin |
| kestus: | 01.01.2005 - 31.12.2007 |
| kirjeldus: | Demokraatlike režiimide püsimajäämine sõltub olulisel määral kodanike väärtushinnangutest ja poliitilistest hoiakutest. Ehkki demokratiseerumise "kolmas laine" on suurendanud huvi tegurite vastu, mis tingivad kodanikkonna toetuse demokraatlikele režiimidele, on arusaam avaliku poliitilise toetuse allikatest ja dünaamikast siiski lünklik. Käesolev uurimisprojekt aitab kaasa režiimitoetust käsitleva uurimisprogrammi väljakujunemisele, keskendudes kahele eesmärgile: (a) luua selgem teoreetiline raamistik režiimitoetuse, selle komponentide ja seda määravate tegurite uurimiseks, tuginedes olemasolevale teoreetilisele ja empiirilisele kirjandusele; (b) testida senistest uuringutest ja teoreetilisest kirjandusest tuletatud hüpoteese uute indiviidi-tasandi andmetega uuringust New Baltic Barometer (1993-2004). Projekt tugineb seniste uuringute tulemustele, mille kohaselt režiimitoetus on mitmemõõtmeline nähtus. Kontseptuaalse segaduse vältimiseks tuleb eristada toetust poliitilisele kogukonnale, demokraatiale kui valitsusvormile ning hinnanguid režiimi toimimisele. Projekt testib nimetatud analüütiliste kategooriate empiirilist paikapidavust, kasutades erinevaid poliitilise toetuse operatsionaalseid indikaatoreid. Kooskõlas põhimõttega, et makrosotsiaalsete protsesside mõistmiseks tuleb uurida nende lähtepunkte mikrotasandil, üritab käesolev projekt teha kindlaks tegurid, mis mõjutavad režiimitoetust indiviidi tasandil. Uurimisprojekt võtab vaatluse alla laiemat tähelepanu pälvinud teoreetilise vastuolu kultuuriliste ja uusinstitutsionalistlike (ratsionaalse valiku) teooriate vahel. Kultuuriliste teooriate kohaselt on poliitiline toetus uutes poliitilistes režiimides eksogeenne, peegeldades valitsevaid väärtushinnanguid, pikaajalisi ajaloolisi ja poliitilisi traditsioone ning indiviidide sotsialiseerumiskogemusi. Institutsionaalne lähenemine seevastu väidab, et poliitiline toetus uutes demokraatlikes režiimides on endogeenne, peegeldades kodanike rahulolu demokraatlike institutsioonide toimimise ja valitsemise tulemustega. Nimetatud teoreetilistest lähenemistest tuletatud hüpoteese testitakse indiviidi-tasandi andmetega, mis pärinevad prof. Richard Rose'i juhitud avaliku arvamuse uuringust New Baltic Barometer (NBB). NBB on osa laiemast baromeeter-uuringute sarjast, mis mõõdab reaktsioone siirdeprotsessidele 15 post-kommunistlikus ühiskonnas. Balti riikides on läbi viidud viis küsitlusevooru; kuues voor toimub 2004 aasta sügisel. Senised voorud on hõlmanud intervjuusid 1000-2000 respondendiga igast Balti riigist. Uurimisgrupp on seadnud eesmärgiks esitada igal aastal vähemalt kaks artiklit kõrgetasemelistele rahvusvahelistele teadusajakirjadele retsenseerimiseks. Projekti tulemused on olulised nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis, aidates kaasa paremate teooriate, mõistete ning operatsionaalsete indikaatorite väljatöötamisele ning testides olemasolevate teooriate empiirilist paikapidavust uute andmetega. Ehkki tegemist ei ole rakendusuuringuga, omavad tulemused väärtust ka praktilise poliitikakujundamise jaoks, aidates mõista multietnilise elanikkonna reaktsioone režiimisiirdele ja rahvusriigi loomise protsessile (nation-building) Eestis ja teistes Balti riikides. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Kadri Aas | Tartu Ülikool | referent | |
| 2. | Piret Ehin | TÜ Euroopa Kolledž | asedirektor | |
| 3. | Elina Seppet | Central European University | ||
| 4. | Allan Sikk | Tartu Ülikool | teadur | |