| kirjeldus: |
Osteoartroos (OA) on kõige levinum krooniline degeneratiivne liigesehaigus ja üks ülemaailmselt olulisemaid rahva tervise probleeme, põhjustades hüpokineesiat ja vaegurlust. Suurt rolli OA patogeneesi selgitamisel omab motoorsete funktsioonide hindamine. Vaatamata paljudele uuringutele puudub käesoleval ajal põlveliigese OA-ga (gonartroosiga) haigete motoorse võimekuse kompleksne analüüs nii kirurgilisele operatsioonile eelneval kui ka järgneval perioodil. Planeeritava projekti põhieesmärgiks on uurida motoorsete funktsioonide taastumist põlveliigese OA-ga haigetel pärast kirurgilist ravi sõltuvalt haiguse staadiumist ja patsientide kehalisest aktiivsusest. Uuritakse põlveliigese OA-ga II-IV staadiumis (Kellgren-Lawrence järgi) haigeid vanuses 45-70 a. (vaatlusaluste üldarv kuni 80), keda ravitakse Tartu Ülikooli traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus kirurgilisel meetodil. Haiged jaotatakse kliiniliste uuringute järgi planeeritud kirurgilise ravi alusel 2 gruppi: 1) põlve OA-ga II staadiumis mehed (n=20) ja naised (n=20), keda ravitakse sääreluu proksimaalse korrigeeriva osteotoomia meetodil, 2) põlve OA-ga III-IV staadiumis mehed (n=20) ja naised (n=20), keda ravitakse põlveliigese totaalse endoproteesimise meetodil. Kontrollrühmad moodustavad terved mehed (n=20) ja naised (n=20). Kehalise aktiivsuse alusel jaotatakse patsientide rühmad kahte alarühma: 1) kehaliselt aktiivsed, kes sooritavad kehalisi harjutusi regulaarselt vähemalt kolm tundi nädalas ja 2) kehaliselt inaktiivsed. Reie nelipealihase funktsionaalse seisundi hindamiseks kasutatakse isokineetilise ja isomeetrilise dünamomeetria ning elektromüostimulatsiooni meetodeid. Kõnni biomehaaniline analüüs teostatakse optilis-elektroonilise telemeetrilise süsteemi Elite Biomech 2002 (BTS, Milaano, Itaalia) abil. Uurimistöö tulemused planeeritakse publitseerida juhtivates ajakirjades. Uuringu tulemusi saavad kasutada taastusravi, traumatoloogia ja ortopeedia spetsialistid, füsioterapeutid, samuti füsioloogid. Kavandatava uuringu abil saadakse täiendavat teavet motoorsete funktsioonide taastumisest põlveliigese OA-ga haigetel kirurgilise ravi järgselt. Kõnni kinemaatiliste karakteristikute määramine kõrgtehnoloogilise telemeetrilise süsteemi abil võimaldab täpsustada liigutuse düsfunktsiooni ja selle muutusi operatiivse ravi järgsel taastumisperioodil. Eespool kirjeldatud kompleksuuringuga saab objektiivselt hinnata motoorse funktsioonide taastumise iseärasusi OA-ga patsientidel ning tõhustada tagasisidet arstiabiga, vähendades kulusid taastusravile. |