| kirjeldus: |
Pole selge metsapõlengute tegelik tähendus boreaalsetes metsades kasvavatele stepipäritolu taimeliikidele. Tuli on ajalooliselt olnud peamine boreaalsetes metsades suure ulatusega häiringuid põhjustanud tegur. Põlengud on kujundanud metsade vanuselist struktuuri ja muutnud nendes valitsevaid mulla- ja valgustingimusi. Kaasaegse intensiivse metsamajanduse tingimustes on põlengud metsades väga harvad ning just see võib olla põhjuseks tulest rohkem või vähem sõltuvate taimeliikide (nt. Geranium bohemicum, Arenaria procera, Dracocephalum ruyschiana, Astragalus arenarius and Pulsatilla patens) harulduse põhjuseks. Tule mõjus saab eristada selle otsest ja kaudset komponenti. Tule otseseks mõjuks on ka selle põhjustatud keemilised muutused keskkonnas (nt. puusöe kogunemine maapinnale mõjutab taimedele ja seentele mürgiste fenoolsete ühendite hulka metsakõdus); tule kaudne mõju avaldub eeskätt paranenud valgustingimustega põlenud alal. Käesoleva projekti jaoks ühe potentsiaalselt tulest sõltuva taimeliigiga, palu-karukellaga (Pulsatilla patens), läbiviidud pilootuuring näitas, et tule otsene ja kaudne mõju ei pruugi olla samasuunalised. Tule mõju tervikuna suurendas palu-karukella seemnete idanemist ja tõusmete arenemist, mingi konkreetse paiga head valgustingimused aga pigem pärssisid seda. Käesoleva projekti põhieesmärk on välja selgitada põlengute mõju eeldatavalt tulest-sõltuvate taimeliikide paljunemisele ja levikule, sealhulgas kontrollida ka tule kaudse ja otsese mõju vastandliku olemuse hüpoteesi. Mitmeid arvatavasti tulest sõltuvaid taimeliike uuritakse hulgas aia- ja välieksperimentides. Aiaeksperimentides manipuleeritakse fenooliderikka metsakõdu, absorbeerivate omadustega puusöe ja valgustatusega ristseoses olevate töötlustega. Välieksperimendid viiakse läbi vastavalt võimalustele Eesti põlengualadel või Soomes katseliselt põletatud aladel. Loodetavad tulemused võimaldavad anda soovitusi käsitletud taimeliikide kaitsmise optimaalseks korraldamiseks Eestis ja naabermaades. |