| teema: | Gastrointestinaalsete sümptomite mõju tervisega seotud elukvaliteedile ja kroonilise terviseprobleemiga toimetulekule: 2.tüüpi diabeediga patsientide uuring |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF6452 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | Tartu Ülikool |
| projekti juht: | Margus Lember |
| kestus: | 01.01.2005 - 31.12.2008 |
| kirjeldus: | Teist tüüpi diabeet on krooniline haigus, mis on seotud tõsiste tüsistuste, kaasuvate haiguste ning märkimisväärsete tervishoiuökonoomiliste kulutustega. Kõige olulisemaks probleemiks diabeedihaigeil on tüsistuste ärahoidmine või nende edasilükkamine. Diabeediga isikute elukvaliteeti võivad mõjutada erinevad tegurid. Palju tähelepanu on pööratud diabeedihaigete kardiovaskulaarsetele haigustele, sest angiopaatiatest tingitud tüsistused neil haigetel on laialt levinud. Südame isheemiatõbi, jalgade ateroskleroosist tingitud kahjustused, reetina kahjustused, tserebro- ja renovaskulaarsed haigused on suhkurtõbe põdejail sagedased. Gastrointestinaalsete sümptomite esinemisele on uurijad pööranud märksa vähem tähelepanu. Mitmetes töödes on leitud, et gastrointestinaalsete sümptomite esinemine diabeedihaigeil näib sagedasem kui üldpopulatsioonis. Nende mõju terviseseisundile on siiski ebaselge. Vähe on teada gastrointestinaalsete sümptomite rollist elukvaliteedile diabeediga patsientidel. Kas hüpolaktaasia (HL) esinemise ja diabeedi leviku vahel võib olla seos, ei ole lõplikult kindlaks tehtud. Selle hüpoteesi kohta on kirjanduses vastakaid arvamusi. Kirjanduses ei ole andmeid võrdlemaks laktoosi talumatuse kliinilisi sümptomeid hüpolaktaasia korral diabeedihaigete kontrollrühmaga. Samuti pole teada, kas HL ja piima talumatus omavad rolli gastointestinaalsete sümptomite selgitamisel suhkruhaigetel. Käesoleva projekti eesmärkideks on: 1)Analüüsida gastrointestinaalsete vaevuste sagedust ja iseloomu 2.tüüpi diabeediga haigetel. 2)Hinnata diabeediga patsientide elukvaliteeti ja toimetulekut kõrvutades seda üldpopulatsiooni vastavate näitajatega. 2)Võrrelda hüpolaktaasia kui sagedase mittespetsiifilisi kõhuvaevusi põhjustava seisundi rolli gastrointestinaalsete vaevuste põhjustaja ja elukvaliteeti mõjutava faktorina diabeedihaigeil, ühtlasi kontrollida hüpoteesi võimalikust seosest hüpolaktaasia ning diabeedi esinemise vahel Eesti populatsiooni näitel. 4)Hinnata gastrointestinaalsete vaevuste osa 2.tüüpi diabeediga patsientide toimetuleku ja elukvaliteedi mõjutajana teiste elukvaliteeti mõjutavate tegurite seas. Uuritavad jaotuvad järgnevatesse alagruppidesse: 1) perearstinimistutest saadud juhuväljavõte 2.tüüpi diabeediga patsientidest 2) 2.tüüpi diabeediga endokrinoloogi vastuvõtule pöördunud järjestikused patsiendid 3) Võrdlusrühm- representatiivne elanikkonna väljavõte Uuringumetooditena kasutatakse: 1)Elukvaliteedi uuring- SF-36 postiküsitlusena 2) Toimetuleku uuring rahvusvaheliselt adapteeritava uue ankeediga - postiküsitlusena 3) Haigusteadlikkuse ja ravi uurimiseks- spetsiaalne selleks koostatud küsimustik, täidetakse telefoniintervjuu käigus 4) Gastrointestinaalsete sümptomite väljaselgitamiseks- spetsiaalselt selleks koostatav ankeet, mis võimaldab registreerida kõik sümptomid perioodi jooksul, nende sageduse, intensiivsuse ja olulisuse (patsientide hinnangul) 5) Hüpolaktaasia diagnoosimiseks geenianalüüs 6) Laktoosi intolerantsuse diagnoosimiseks laktoosi koormustest vesiniku määramisega väljahingatavas õhus 7) Diabeedi kompensatsiooniastme määramiseks tühjakõhu veresuhkur ja glükohemoglobiin. Uuringu olulisus. Võimaldab hinnata diabeediga patsientide elukvaliteeti ning täpsustada neid valdkondi, milles elukvaliteet erineb üldpopulatsioonist. Arvestades diabeediga isikute arvu olulist kasvu lähimal aastakümnel on oluline osata hinnata nende elukvaliteeti kui tervisetulemi ühte osa ning kavandada meetmeid nende valdkondadega toimetulekuks, mis diabeedihaigetel on kõige olulisemad. Käesolev uuring aitab selgitada gastrointestinaalsete sümptomite olulisust ja spetsiaalse ravi vajadust diabeediga haigetel, samuti võimaldab hinnata hüpolaktaasia olulisust diabeediga patsientidel ning sellest tulenevalt anda spetsiifilisi toitumissoovitusi. Käesoleva uuringu raames esmakordselt rakendatakse geenianalüüsi hüpolaktaasia kindlakstegemisel populatsiooniuuringus (võimaldab kontrollida varasemate populatsiooniuuringute tulemusi, mis tehtud kaudseid diagnostikameetodeid kasutades). Eestis esmakordselt rakendatakse uut meetodit imendumishäirete diagnostikas- portatiivset vesinikuanalüsaatorit, mis võimaldab määrata kontsentratsiooni väljahingatavas õhus. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Ruth Kalda | TÜ Polikliinik | dotsent, vanemteadur | |
| 2. | Helgi Kolk | TÜ Sisekliinik | teadur | |
| 3. | Margus Lember | Tartu Ülikool | professor, sisekliiniku juhataja | |
| 4. | Anneli Rätsep | TÜ Polikliinik | assistent, teadur | |