| teema: | Follikulogeneesi reguleerivate geenide variatsioonid ning nende seos loomuliku, patoloogilise ning indutseeritud follikulogeneesiga |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF6498 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | Tartu Ülikool |
| projekti juht: | Andres Salumets |
| kestus: | 01.01.2005 - 31.12.2008 |
| kirjeldus: | Käesoleva projekti eesmärgiks on uurida follikulogeneesi mõjutavate geenide variatsioone ning nende seoseid loomuliku, patoloogilise ja indutseeritud follikulogeneesiga. Follikulogenees on keeruline ja pikk protsess, mis lõpeb küpse munaraku ovuleerumisega munasarjast. Follikulogeneesi esimesed etapid toimuvad ilma gonadotropiinide (folliikuleid stimuleeriv hormoon e. FSH ja luteiniseeriv hormoon e. LH) stimuleeriva toimeta. Alates tertsiaarsete folliikulite staadiumist sõltub edasine areng aga peamiselt gonadotropiinide stimulatsioonist. FSH toimel sünteesivad tertsiaarse folliikuli granuloosa rakud östrogeene. FSH ja östrogeenide koostoime on tähtis folliikulite kasvamist ning diferentseerumist mõjutav faktor. Iga menstruaaltsükli follikulaarfaasis selekteeritakse paarikümnest tertsiaarsest folliikulist välja üks ovulatsioonini arenev dominantne folliikul. Dominantse folliikuli selektsioonis on oluline FSH sekretsiooni regulatsioon. FSH sekretsiooni moduleerivad endokriinselt östrogeenid ja inhibiinid ning para- ja autokriinselt aktiviinid ja follistatiin. Loomulikus menstruaaltsüklis tagab FSH regulatsioon ainult ühe munaraku küpsemise ning ovuleerumise. Üksnes harvadel juhtudel võivad munasarjast korraga vabaneda kaks või enam munarakku, mis põhjustab erimunamitmikute sündi. Erimunamitmikute emadel on täheldatud kõrgemat FSH taset, mis lubab korraga areneda vähemalt kahel folliikulil. Antud projekti raames uurime follikulogeneesi regulatsioonis osalevate geenide (FSH ja LH β-subühikute, LH ja FSH retseptorite, inhibiini ja aktiviini subühikute ning follistatiini geenid) variatsioone erimunamitmikute emadel. Saadav informatsioon võimaldab paremini mõista follikulogeneesi regulatiivseid mehhanisme. Follikulogeneesi protsesside tundmine omab suurt tähtsust reproduktiivmeditsiinis, kuna ~1/3 juhtudel on paari lastetus tingitud follikulogeneesi häiretest. Polütsüstiliste ovaariumide sündroom e. PCOS on üks sagedasemaid endokrinoloogilisi probleeme, millega kaasnevad follikulogeneesi häired ning viljatus. PCOSi iseloomustab LH sekretsiooni tõus ning FSH sekretsiooni alanemine. Kõrgenenud LH tase põhjustab liigset ovariaalsete androgeenide sünteesi, kuid androgeenide metaboliseerumine östrogeenideks on puudulik. Gonadotropiinide ning streroidhormoonide sekretsiooni düsregulatsiooni tõttu areneb munasarjades korraga palju tertsiaarseid folliikuleid, kuid dominantset folliikulit välja ei kujune. PCOS on polügeense taustaga haigus, mille tekkes omavad suurt tähtsust gonadotropiinide sünteesi ning toimet mõjutavad geenid. Seetõttu uurime käesolevas projektis FSH ja LH β-subühikute, LH ja FSH retseptorite, inhibiini ja aktiviini subühikute ning follistatiini geenide variatsioone ning nende seoseid PCO sündroomiga. Follikulogeneesi regulatsiooni mõistmine on samuti tähtis lastetuse ravis väga olulise kehavälise viljastamise e. IVF-protseduuri läbiviimisel. IVF-protseduuri edukus sõltub otseselt munasarjade FSH stimulatsiooni tulemustest. Geneetiliste faktorite mõju indutseeritud follikulogeneesi tulemustele on teada juba aastaid. Siiski pole senini läbi viidud mahukaid uuringuid, mis hõlmaksid geneetilise varieeruvuse hindamist erinevatel FSH toime tasemetel. Antud projektis määrame lastetute patsientide genotüübi, mis hõlmab geneetilise varieeruvuse uurimist FSH retseptori geenis, östrogeenide sünteesil osalevas aromataasi geenis ning östrogeenide retseptorite geenides. Lastetute patsientide tervikliku genotüübi määramine võimaldab leida seoseid geneetilise varieeruvuse ning hormonaalse stimulatsiooni tulemuste vahel. Uuringu tulemustel on samuti suur mõju lastetuse ravi edasisele arengule, kuna geneetilise tausta arvestamine stimulatsiooniskeemide koostamisel võimaldab muuta lastetuse ravi ohutumaks ja edukamaks. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Signe Altmäe | Tartu Ülikool | doktorant | |
| 2. | Tiina Kahre | TÜ Naistekliinik; TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi | laboriarst-pediaater; teadur | |
| 3. | Peeter Karits | Nova Vita lastetuse ravi kliinik | Günekoloog | |
| 4. | Helle Karro | TÜ Naistekliinik | kliiniku juhataja, dotsent, õppetooli hoidja | |
| 5. | Kadri Matt | TÜ Naistekliinik | dotsent | |
| 6. | Maire Peters | TÜ Naistekliinik | teadur | |
| 7. | Andres Salumets | Tartu Ülikool | teadur | |