teema: Läänemeresoome keelte areaalsed arengud
tunnusnumber: ETF6528
projekti tüüp: Eesti Teadusfondi grant
seisund: käimasolev
asutus: Tartu Ülikool
projekti juht: Tiit-Rein Viitso
kestus: 01.01.2005 - 31.12.2008
kirjeldus: Projekti PÕHIEESMÄRGIKS on läänemeresoome väiksemate keelte foneetika, morfofonoloogia, morfoloogia ja morfosüntaksi erijoonte ja nende levikuareaalide tuvastamine ja kontrollimine kaugema eesmärgiga kontrollida ja vajadusel muuta läänemeresoome keelte ajaloolise grammatika mõningaid seisukohti, mis võivad põhineda usul soome keele grammatilise süsteemi pikal püsivusel (s.t nn Soome külmkapi teoorial). See hõlmab järgnevaid suhteliselt autonoomseid osaeesmärke, mis võivad osutuda huvipakkuvaiks ka pikemas perspektiivis.
(1) Liivi keele prosoodia, sellele lisaks võimalikult ka vokaalide instrumentaalfoneetiline uurimine.
Eesti keele kolme kvantiteediastme kõrval pakub liivi oma viie kvantiteedi- ja toonieristusega erilist ja laiemat huvi.
(2) Liivi jt läänemeresoome keelte astmevahelduse kujunemise uurimine.
Seni on Lauri Kettunen (1938 ja hiljem) ekslikult eitanud astmevahelduse olemasolu. liivis, Lauri Posti (1942) seletanud liivi astmevahelduse kujunemist selleks sobimatust soome keele astmevahelduse tekke teooriast lähtudes). Selle tõenäone õnnestumise korral on mõeldav
(2A) liivi häälikumuutuste suhtelise kronoloogia tuvastamise üritamisele.
(See võiks pakkuda tuge ka mõnede eesti häälikumuutuste suhtelise kronoloogia probleemide lahendamiseks.) Kuid kui häälikumuutuste kronoloogiua tuvastamine ei õnnestu, oleks astmevahelduse kujunemise kirjeldamise järel võimalik
(2B) liivi häälikuloo rahuldava kirjelduse esitamine
ja
(2C) liivi, miiteliiviliku läänemeresoome ja lapi astmevahelduse üldise teooria sõnastamise üritamine.
(3) Liivi adverbide ning ees- ja tagasõnade funktsioonide uurimise aukude täitmine ning liivi fonoloogia- ja morfoloogia kirjeldamine. Vadja ja isuri verbimorfoloogia kirjeldamine.
(4) Liivi sõnavarakogude arvutisisestus
Morfoloogiliselt tüübistatud ja kasutusandmetega liivi sõnavarakogude kergendab andmeotsinguid
(5) Liivi kirjakeele uurimine.
Liivi kirjakeelt pole seni kunagi uuritud, ehkki see on huvipakkuv väga mitmmest aspektist. Lisaks loob liivi kirjakeeles ilmunud või kirjutatud tekstide kokkukogumine loaluse peale kirjakeele uurimise võimaldamise ka liivi keele täieliku sõnaraamatu koostamiseks kaugemas tulevikus.
(6) Kümmetkonda mõistet läänemeresoome murretes väljendavate sõnade ja sõnavariantide levikuareaalide ja võimalikult ka arengukäigu selgitamine
Eri aegadel keelde ilmunud mõisteid väljendavate eri sõnade levikualad lubavad tuvastada varasemate keskuste mõjupiirkondi.

projektiga seotud isikud
nr nimi asutus amet  
1.Merike ParveTartu Ülikoolteadur 
2.Tiit-Rein ViitsoTartu Ülikoolvanemteadur