| teema: | Eesti laste maksasiirdamise vajadus ja võimalus |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF6532 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | Tartu Ülikool |
| projekti juht: | Toomas Väli |
| kestus: | 01.01.2005 - 31.12.2006 |
| kirjeldus: | Maksatransplantatsioon on viimase 40 aastaga saanud üldise tunnustuse ja muutunud arenenud maade üksikutes teaduskeskustes praktiseeritud eksperimendist mitme kaugelearenenud maksahaiguse ravi valikmeetodks. Maksatransplantatsiooni kiire areng Põhjamaades, eriti Soomes alates 1982. aastast, tihe koostöö Helsingi ja Tartu Ülikoolide kirurgiakliinikute vahel ning meie vajadused (4-6 maksasiirdamist aastas) innustasid probleemi lahendamisele Eestis.TÜ Arstiteaduskonna Nõukogu poolt kinnitatigi aastateks 1991-1994 Tartu Ülikooli Eksperimentaalse maksatransplantatsiooni Programm, mille lõpuleviimisest andis tnnitust meie kirurgilise ja anestesioloogilise tehnika heakskiit Põhjamaade Transplantoloogide XVII Kongressil Kopenhaagenis. Järgnes TÜ Arstiteaduskonna Nõukogu poolt aastateks 1996-1999 kinnitatud Tartu Ülikooli Maksatransplantatsiooni Programm täiskasvanul, mille lõpuleviimisest andsid tunnistust edukad kliinilised maksasiirdamised täiskasvanuil Tartus alates 1999. aastast.Tulemused andsid eesti maksapuudulikkust lõppstaadiumis põdevaile täiskasvanuile uue võimaluse paranemiseks. Samas sureb Eestis endiselt igal aastal 2-3 last kaasasündinud maksahaiguste alusel väljakujunenud maksapuudulikkusesse ilma igasuse võimaluseta ellu jääda. Lootuse ellu jääda annaks neile vaid Tartu Ülikooli Kliinikumi jätkuv maksatransplantatsioonialane innovaatiline tegevus ja pediaatrilise maksasiirdamise juurutamine Eestis. Suurimateks probleemiks pediaatrilises maksasiirdamises on 1) doonorlusprobleemid: sobivate lapsdoonorite ebatõenäosus ja täiskasvanud doonori/lapsretsipiendi maksimaalne kaalusuhe 7/1. 2) kirurgilised probleemid: ebapiisavast portaalvalendikust ja aeglasest arteriaalsest organperfusioonist tingitud väga suur veresoonte trombooseerumise ja transplantaadi kaotuse oht 3) anestesioloogilised probleemid: maksapuudulikkusega seotud alatoitlusest tingltud ventilatsiooni probleemid ja sagedased kopsutüsistused. 4) intensiivravi probleemid: suhteliselt suure kehapinna ja kaalu suhte tõttu on immunosupressioonravi väga raskesti juhitav ja koeäratõukereaktsionid väga sagedased. Antud töö eesmärgiks ongi eesti laste maksasiirdamise vajaduse ja võimaluse väljaselgitamine ning sellest tulenevalt spetsiifiliste pediaatriliste maksasiirdamisprobleemide lahendamine ja laste maksatransplantatsiooni juurutamine Eestis. Projekt " Eesti laste maksasiirdamise vajadus ja võimalus " : 1) annab meile reaalse ettekujutuse eesti kaasasündinud maksahaigustega lastest, neil esinevast maksapuudulikkuse raskusest, 2) võimaldab anda rahvusvaheliselt aktsepteeritud näidustuste alusel hinnangu pediaatrilise maksasiirdamise reaalsele vajadusele Eestis 3) propageerib organdoonorlust kui kingitust elule peale surma, 4) võimaldab lahendada pediaatrilise maksasiirdamise kirurgilised,anestesioloogilised ja intensiivravialased tehnilised probleemid ning juurutada laste maksasiidamise Eestis kui meditsiiniliselt näidustatud maksapuudulikkuse ravimeetodi. 5) võimaldab tulemusi publitseerida Tartu ja Helsingi Ülikoolide toimetistes ning rahvusvahelistes ajakirjades 6) annab ühiskonnale teavet laste maksasiirdamise vajadustest ja võimalustest Eestis. Antud teemal on planeeritud dissertatsiooni kaitsmine. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Ants Peetsalu | Tartu Ülikool | juhataja | |
| 2. | Tiina Rägo | TÜ Kliinikum | ||
| 3. | Andres Sell | TÜ Kliinikum | osakonna juhataja | |
| 4. | Toomas Sillakivi | TÜ Kliinikum | arst-õppejõud | |
| 5. | Toomas Väli | Tartu Ülikool | dotsent | |