teema: Põlisrahvastiku sotsiaalelu suundumusi kultuurirajal: näiteid Lääne- ja Musta mere regioonist ning Kesk-Ameerikast
tunnusnumber: ETF6605
projekti tüüp: Eesti Teadusfondi grant
erialad: 5.8. Inim-, sotsiaal- ja majandusgeograafia
seisund: käimasolev
asutus: TÜ Bioloogia-geograafiateaduskond
projekti juht: Ott Kurs
kestus: 01.01.2006 - 31.12.2009
kirjeldus: Taotletav projekt on jätkuks ja kokkuvõttes kahele varasemale, mis olid pühendatud vähemusrahvaste asustus- ja halduspoliitilistele ruumidele ning rajapiirkondade osale inimühiskonna arengus.
Uurimuses käsitletakse piiriäärsete alade tänapäevaseid põliseid vähemusrahvaid, kes on oma praegusel asualal elanud pikka aega, enamasti juba enne neid haldava riigi teket. Need rahvad on geneetiliselt ja keeleliselt seotud naaberriikidega, moodustades nende kultuuriruumi servaala. Nende põlisvähemuste asualal on naabruses olevalt geneetiliselt emamaalt hiljem sisse rännanud inimesed aidanud säilitada rühma identiteeti ja keelt. Halvem olukord on sellistel etnilistel vähemustel, kel hermeetiliselt suletud piiri tõttu pole olnud võimalust piiriüleselt suhelda. Uurimise alla kuuluvad nii etnoste asustusolud kui ka nende sotsiaalne seisund oma traditsioonilisel asualal ja esindatus kogu riigi tasandil, samuti võimalus arendada omakeelset kultuuri ja kooliharidust. Uuringute najal püüan näidata, mil viisil need rajamaade etnosed aitavad säilitada maailma mitmekesisust, sest tänapäeva maailma iseloomustab mitte ainult üheülbastumine ja üleilmastumine, vaid ka piirkonnastumine ehk regionaliseerumine.
Kavandatud projekt hõlmab kultuurirajadel asuvate läänemeresoome, saksa, turgi ja maaja väikeetnosi. Tuginedes oma eelmiste aastakümnete uurimustegevusele Vanasse Maailma kuuluva Euraasia mitmesugustes osades ning 1990. aastail ja 2000. aastate alguses avaldatud artikleile (vt O. Kursi publikatsioonide loetelu) ja kahele monograafiale (Kurs 1998, Kurs 1999), võtan sel korral vaatluse alla ka osa Uuest Maailmast — valdavalt Mehhikos ja Guatemalas elavad maajad.
Meetodeist kasutan lisaks dokumentide (mitmekeelse kirjanduse ja internetimaterjalide) läbivaatamisele veel välitöid ehk vahetut osalemist ning võrdlevat kartograafilist ja statistilist analüüsi. Töö edukaks läbiviimiseks aitavad kaasa sidemed geograafide ning sotsiaal- ja humanitaarteadlastega Soomes (Helsingi, Joensuu ja Oulu ülikool), Rootsis (Luleå ülik), Saksa- (Freiburgi ülik) ja Prantsusmaal (Metzi ülik), Hispaanias (Granada ülik), Ukrainas (Tauria ülik, Krimmi etnograafiamuuseum) ning Mehhikos (Yucatáni ülik). Oma üldteoreetilisi ja rakenduslikke uurimistulemusi loodan aastail 2006—2009 avaldada kahe monograafiana kodumaal ning artikleina mitmetes võõrkeeltes välismail.
Projektis olen püstitanud järgmised kontrollimist vajavad hüpoteesid:
1. etnilisil põlisvähemusil on parimad tegutsemisvõimalused väikese religioossuse ja laia kodanikudemokraatiaga riikides;
2. kivinenud põhiseaduse ja seadusandlusega või mineviku hiilgust tagasiigatsevais riikides puuduvad [põlistel] vähemusrahvail tegusad võimalused oma identiteedi kaitsmisks;
3. vähemusrahva kultuuritraditsioonide säilitamiseks ja edasiarendamiseks piisab vähemuse ametlikust tunnustamisest või haldava riigi antud kultuuriautonoomiast, millele tuginedes saab korraldada ühiskonna- ja kultuurielu ka tavaliste omavalitsusüksuste raames;
4. kuigi riigipiiriga eraldatud vähemusrühma identiteet ei ole täielikult sama emaetnose omaga, on vähemusrühma kultuurkeelena otstarbekam ja odavam kasutada emaetnose kirjakeelt kui hakata seda arendama haldava riigi keelega risustatud murdekeele baasil.
Projekti rakenduslikuks eesmärgiks on Läänemere regiooni riikide — eriti Soome ja Eesti — vähemusrahvaste kultuurilise arengu kogemuste esitamine Venemaal, Ukrainas ja Kesk-Ameerikas vähemusina asuvaile rahvastele. Seepärast ongi projekti rakenduslike külgede väljatoomiseks vaja koostöö kohalike uurijatega ning publikatsioone mitte ühes-kahes, vaid mitmes võõrkeeles.
Kogu projekti edukaks läbiviimiseks aastail 2006—2009 vajan 360 000 krooni, seega siis 90 000 krooni aastas. Tööde ajalise jaotuse ja nende rahastamise olen kavandanud järgmiselt:
1. välislähetused uute andmete kogumiseks ja koostööks prof R. Machadoga Granadasse, prof M. Cabouret’ga Metzi, prof J. Westerholmiga Helsingi, prof H. Sulkalaga Oulu ja dr J. Lapteviga Simferopoli (40 000), tehnilise infrastruktuuri parandamine (30 000), raamatu ettevalmistamine vähemusetnoste ajaloolisist kogemusist (10 000), üldkulud, sh kolme võõrkeelse artikli ettevalmistamine (10 000) aastal 2006;
2. välislähetus maajade kohta täiendavate andmete kogumiseks ja koostööks dr M. Güémez Pinedaga Yucatáni ülikooli Méridasse (40 000), uue arvuti ja programmide soetamine (30 000), nimetatud raamatu avaldamine (10 000), üldkulud, sh võõrkeelsete artiklite redigeerimine (10 000) aastal 2007;
3. välislähetused EU, Venemaa ja Ukraina piirirahvaste juurde (40 000), tehnilise infrastruktuuri edasine parandamine (20 000), raha ülekandmine kirjastusele uue üllitise jaoks (20 000), üldkulud, sh uute võõrkeelsete artiklite redigeerimine (10 000) aastal 2008;
4. välislähetuses Yucatánile ja Euroopa piirialadele viimasiks täpsustusiks (40 000), teemakohase monograafia avaldamine (40 000), üldkulud, sh võõrkeelsete tekstide redigeerimine (10 000) aastal 2009.

Kurs, O. (1998). Etnilisi vähemusi ajas ja ruumis I. Summary: Ethnic minorities in time and space I. Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad VI. Tartu. 278 lk/pp;
Kurs, O. (1999). Maailm, Euroopa ja Eesti. Poliitilisest geograafiast. Summary: The world, Europe and Estonia. On political geography. Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis 86. Tartu. 88 lk/pp

projektiga seotud isikud
nr nimi asutus amet  
1.Ott KursTartu Ülikool