teema: | Lehtpuude õhulõhede juhtivus, tundlikkus ja fotosüntees ning nendevahelised seosed |
---|---|
tunnusnumber: | ETF6823 |
projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
erialad: |
1.9. Geneetika, füsioloogia ja mikrobioloogia 1.14. Ökoloogia 4.3. Metsandus |
seisund: | käimasolev |
asutus: | Eesti Maaülikool |
projekti juht: | Krõõt Aasamaa |
kestus: | 01.01.2006 - 31.12.2009 |
kirjeldus: | Uuritakse erinevate kasvustrateegiatega lehtpuuliikide õhulõhede juhtivust ja tundlikkust mitmete välisfaktorite kiirete muutuste suhtes: tundlikkuste omavahelisi seoseid, dünaamikat vegetatsiooniperioodi jooksul ja sulgrakkude otsereaktsioonide osatähtsust õhulõhede juhtivuse muutustes. Samuti selgitatakse õhulõhede juhtivuse ja fotosünteesi intensiivsuse vahelise positiivse korrelatsiooni mehhanismi, ning hinnatakse reoveepuhasti taimkattefiltri puude veekasutuse ja fotosünteesiaparaadi karakteristikuid. Peamised tööhüpoteesid: 1) Mitte ainult õhulõhede tundlikkus veepotentsiaali muutuste suhtes, vaid ka tundlikkused muude tähtsamate keskkonnafaktorite suhtes, on seoses võrse hüdraulilise juhtivusega. Kõigi juhtivuse vähenemisele viivate keskkonnamuutuste suhtes on kõige tundlikumad aeglasekasvuliste, väikese hüdraulilise juhtivusega liikide õhulõhed, ning kõigi juhtivuse suurenemisele viivate keskkonnamuutuste suhtes on kõige tundlikumad kiirekasvuliste, suure hüdraulilise juhtivusega liikide õhulõhed. Suviste põuaperioodide ajal, mil õhulõhede veekao takistamise funktsiooni osatähtsus suureneb kõigis liikides, suureneb ka õhulõhede tundlikkus nende juhtivuse vähenemisele viivate keskkonnamuutuste suhtes ja väheneb õhulõhede tundlikkus nende juhtivuse suurenemisele viivate muutuste suhtes. Kuid aeglasekasvuliste liikide õhulõhede tundlikkustele avaldab põud suhteliselt tugevamat mõju. 2) Sulgrakkude otsereaktsioonide osatähtsus on suurim õhulõhede kõige tundlikumate reaktsioonide puhul. 3) Oluliseks fotosünteesi intensiivsuse ja õhulõhede juhtivuse positiivset korrelatsiooni tagavaks signaalaineks on malaat. 4) Eesti kliimatingimustes on reoveepuhastite taimkattefiltrites kõige produktiivsemad need puuliigid ja –kloonid, mida iseloomustab fotosünteesiaparaadi suurim valgusepüüdmise efektiivsus, ning kõige ‚raiskavam’ veekasutuse strateegia. |
projektiga seotud isikud | ||||
---|---|---|---|---|
nr | nimi | asutus | amet | |
1. | Krõõt Aasamaa | Eesti Maaülikool | ||
2. | Katrin Heinsoo | |||
3. | Allar Padari | |||
4. | Anu Sõber |