| teema: | Peipsi kalakoosluse seosed ökosüsteemi kui tervikuga ja avalikkuse kaasamise võimalused kalavarude majandamise kujundamisel |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF6820 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
1.16. Mereteadus, limnoloogia 4.4. Loomakasvatus (sh kalakasvatus) 5.3. Sotsioloogia |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | Eesti Maaülikool |
| projekti juht: | Peeter Kangur |
| kestus: | 01.01.2006 - 31.12.2009 |
| kirjeldus: | Projekt rakendab uuenduslikult kalabioloogia ja sotsioloogia uurimismeetodeid, et välja selgitada praegused vajakajäämised kalapoliitikates ja majandamisstrateegiaid, mis säilitaksid kalandusest sõltuva kogukonna heaolu. Peipsi järv on olnud kalarikas veekogu, kuid 20. sajandi jooksul on Peipsi töönduslikud kalasaagid vähenenud. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud sotsiaalmajanduslikud muutused on põhjustanud püügisurve olulise suurenemise Peipsi kalavarudele, mis ohustab kogu järve ökosüsteemi struktuuri ja funktsioneerimist ning ka kohalike elanike elatusallikaid. Peipsi väärtuslikke kalavarusid ohustab kõige enam antropogeenne eutrofeerumine, lisaks mõjutavad kalade elutingimusi veetaseme ja –temperatuuri looduslikud kõikumised. Kutseliste kalurite arv ja püügivõimsused ei vasta kalavarude praegusele seisundile Peipsis. Nende faktorite koosmõju kalakooslustele on vähe uuritud. Samuti puudub ülevaade röövpüügi ja registreerimata saakide ulatusest ja pole teada talvise sikutipüügi mõju, mis takistab püügisurve ja kalavarude seisundi objektiivset hindamist. Kuna kalandusest sõltuv Peipsi-äärne kogukond on kõige haavatavam kalapüügi režiimi muutuste suhtes, tuleb lisaks praegu domineerivatele ametnike ja ekspertide arvamustele kalavarude majandamisotsustes arvestada ka kohalike vajaduste ja arengunägemusega. Varasemates Peipsit puudutavates uurimustes ei ole integreeritult käsitletud kalavarude seisu, selle majandamise mõjusid kohalike heaolule ja huvigruppide erinevaid arusaamu kalandusprobleemide lahendamisvõimalustest. Seepärast on käesoleva uuringu põhieesmärgiks läheneda integreeritult Peipsi kalamajanduse probleemidele ühendades sotsiaal- ja keskkonnateadlaste püüdlusi selgitamaks, kuidas Peipsi kalavarude seisund sõltub loodusjõudude ja inimmõju vastastikusest toimest ning hindamaks kalamajandamise mõjusid kohalike elanike heaolule ja nende motivatsiooni kalavarude majandamises kaasa lüüa. Talvise sikutipüügi mõju põhilistele püügikaladele selgitatakse kalameeste osalusvaatluste käigus. Poolstruktureeritud intervjuudes kalandusest sõltuva kogukonna liikmete, ametnike ja teadlaste seas selgitatakse välja võimalikud lahkarvamused kalapüügiga seotud keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikest riskidest ja nende võimalustest kalamajandusotsuste kujundamisel osaleda. Piiriülene kodanikepaneel pakub uudse võimaluse eeltoodud eriarvamuste lähendamiseks. Planeeritav interdistsiplinaarne uurimistöö selgitab integreeritult inim- ja loodusjõudude survet Peipsi kalavarudele ja sellest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Projekt annab teadusliku aluse EL Veeraamdirektiivi ja Ühtse Kalanduspoliitika rakendamisele Eestis ja on abiks Eesti huvide kaitsel kalavarude vähenemise vältimisel ja Peipsi ökosüsteemi stabiilsuse tagamisel. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Andu Kangur | |||
| 2. | Peeter Kangur | Eesti Maaülikool | ||
| 3. | Reet Laugaste | |||