| teema: | Euroopa Liidu keskkonnanõuete elluviimisega seotud õiguslikke probleeme |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF6673 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
5.2. Õigusteadus |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | TÜ Õigusteaduskond |
| projekti juht: | Hannes Veinla |
| kestus: | 01.01.2006 - 31.12.2008 |
| kirjeldus: | 1. Eesmärk Uurimistöö põhiprobleemiks on Euroopa Liidu keskkonnanõuete elluviimismehhanismide kohasuse hindamine ning ettepanekute tegemine kehtiva elluviimissüsteemi täiustamiseks.Uurimisala on piiritletud kahel tasandil.Põhitähelepanu on suunatud neljale EL keskkonnanõuete poolt enam mõjutatud keskkonnakaitse valdkonnale, milleks on: a)Jäätmed b)Bioloogiline mitmekesisus c)Välisõhu kvaliteetd) Veekeskkonna kaitse Uurimus keskendub järgmistele peamistele elluviimismehhanismidele, milleks on: a)Keskkonnamõju hindamine b)Keskkonnaalased menetlused üldiselt c)Keskkonnaalasete õiguste seos keskkonnalaste menetlustega ( menetluslikud õigused - õigus teabele, õigus osalemisel otsuste tegemisel ja õigus juurde-pääsule õigusemõistmisele ning materiaalõiguslik õigus puhtale keskkonnale. 2.Kehtivatele elluviimismehhanismidele hinnangu andmisel ja kehtiva süsteemi täiustamise ettepanekute tegemisel lähtutakse järgmistest eeldustest: a)EL keskkonnanõuete elluviimismehhanismid peavad olema võimalikult universaalsed – see tähendab seda, et elluviimise süsteem peaks olema koosnema nn “ühtlustatud” detailidest ja etappides ning olema kohane rakendamiseks erinevates keskkonnakatse valdkondades. Erisused keskkonn-kaitse eri valdkondades on õigustatud üksnes olulistel sisulistel põhjustel b)Elluviimismehhanismid peavad olema avatud üldsuse osavõtule, kuna peaaegu kõik keskkonnaalal tehtavad otsused puudutavad üldsuse huve. Lisaks ei peaks avalikkuse osalemine piirduma menetluse protseduuriliste aspektidega, vaid peaks hõlmama ka elluviimisotsuste materiaalõiguslikke aspekte. c)Elluviimismehhanismid peavad olema õiguslikult efektiivselt “ellu viidavad”. See tähendab , et elluviimismehhanismid ei tohiks olla vastuolus olulisemate õiguse üldpõhimõtetega ( sellise võimaliku vastuolu näideteks on proportsionaalsuse probleem ettevaatusprintsiibi elluviimisel keskkonnalubade menetluses ning õiguskindluse probleem keskkonnalubade tingimuste muutmisel) ning regulatsiooniga muudes õiguse valdkondades (näiteks potentsiaalne vastuolu põhiseadusliku üldise vabadusõiguse põhimõtte ja keskkonnaõiguse põhimõtte vahel, mis lubab keskkonna kasutamist sh. ka asjaõiguse esemeks olevate keskkonnaosade kasutamist üksnes lubava haldusakti alusel. 3. Uurimismetoodika:Uurimisprojekt on üles ehitatud kolmele üksteisega integreeritud osale: a)Esiteks tuvastatakse ja kaardistatakse Euroopa Liidu keskkonnanõuete elluviimise peamised mehhanismid Eestis, tuuakse välja nende peamised iseloomulikud tunnused. Selgitatakse elluviimisemehhanismi erisused eri keskkonnkaitse valdkondades ja hinnatakse nende põhjendatust b)Teiseks, hinnatakse elluviimismehhanismide adekvaatsust EÜ keskkonnanõuete täieliku ja faktilise elluviimise seisukohast. Tuuakse välja ilmsed ja potentsiaalse probleemid. Selle uurimuse osa oluliseks koostisosaks on Euroopa Ühenduste kohtu relevantse praktika uurimine. c)Eelneva põhjal toimub tuvastatud ilmsetele ja potentsiaalsetele probleemidele lahendusvariantide väljapakkumine. Siin keskendutakse jällegi eelkõige kolmele valdkonnale, milleks on:keskkonnamõju hindamine, keskkonnalased menetlused, keskkonnaalased õigusedUurimistöö läbiviimisel kasutatakse kvalitatiivse analüüsi metoodikat. Oluline roll on võrdlevõigusteaduslikul analüüsil. Oluliseks kujuneb Euroopa Ühenduste Kohtu praktika uurimine. Euroopa Ühenduse Kohtus olnud EL liikmesriikide kohtuasjade süstematiseerimine aitab tuvastada potentsiaalseid probleeme Eestis 4. Uurimisprojekti eeldatav tähtsus on jaotatav kolmeks Esiteks, tähtsus keskkonnaõigusteaduse seisukohast - Uurimisöö käigus kogutud ja analüüsitud teave ning selle põhjal tehtud järeldused on eeldatavalt oluliseks täienduseks keskkonnaõigusteaduse arengusse, kuna uurimistöö puudutab keskkonnaõiguse teooria olulisis ja diskuteeritavaid küsimusi. Teiseks, tähtsus keskkonnaõiguse arengu seisukohast – Käesoleval ajal on Euroopa Liidu keskkonnanõuete elluviimise õiguslik mehhanism Eestis alles kujunemisjärgus. Seega on läbiviidava uurimistööl ka potentsiaalne praktiline tähtsus, kuna uurimistöö resultaate on võimalk rakendada õigusloomes. Kolmandaks, tähtsus keskkonnaõigusteaduse õpetamise seisukohast annab uurimisprojekt lisamaterjali teaduspõhise õppetöö läbiviimisel keskkonnaõiguses Tartu Ülikoolis |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Kaarel Relve | |||
| 2. | Hannes Veinla | Tartu Ülikool | ||