| teema: | Eakate inimeste seedekulgla mikrofloora, toitumise ja tervise (ateroskleroosi) näitajate seos |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF6782 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
3.1. Biomeditsiin |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | TÜ Arstiteaduskond |
| projekti juht: | Marika Mikelsaar |
| kestus: | 01.01.2006 - 31.12.2009 |
| kirjeldus: | ANNOTATSIOON Inimese indigeenses mikroflooras on kirjeldatud tänaseks üle 2000 liigi erinevaid mikroorganisme, kuid suurem osa neist on kindlaks tehtud vaid molekulaarsete genotüpeerimise meetoditega. Pole teada, millistesse erinevatesse inimorganismi funktsioonidesse kõrge ainevahetusliku potentsiaaliga indigeensed mikroobid on võimelised sekkuma. Inimese ja tema rakkude vananemise põhjustest loetakse üheks olulisemaks apoptoosi indutseerimist reaktiivsete hapniku või lämmastiku molekulide toimel. Indigeense mikrofloora esindajate hulgast on leitud antioksüdatiivse funktsiooniga piimhapet lõhustavaid mikroobe (laktobatsille, bifidobaktereid). Põhinedes kirjanduse andmetele ja meie eelnevatele uuringutele püstitame hüpoteesid: 1. Inimese individuaalse mikrofloora laktobatsillide ja bifidobakterite hulk, liigiline eripära ja antioksüdantsed omadused vähendavad ülemäärast oksüdatiivset stressi ja pidurdavad ateroskleroosi teket, aidates kaasa tervise säilitamisele kõrges eas. 2. Inimese toidu koostis, sealhulgas piimhappebakterite osas rikaste toitude ja probiootikumide tarvitamine mõjustab soodsalt inimese seedekulgla mikrofloora funktsioone, sh. antioksüdatiivset kaitsevõimet. Töö põhieesmärkideks on: 1. Töötada välja metoodikad inimese mikrofloora indigeensete laktobatsillide ja bifidobakterite - osakaalu hindamiseks seedekulgla mikroflooras bakterioloogiliste ja molekulaarsete meetodite abil; - mikrofloora summaarse antioksüdantse aktiivsuse hindamiseks inimeseti. 2. Võrrelda tervete täiskasvanud (20-65a) ja eakate inimeste (>65a) seedekulgla mikrofloora koostist ja antioksüdatiivset aktiivsust seoses nende toitumise iseärasuste, vere aterogeensete ja antioksüdantsete markeritega. 3. Selgitada tervete inimeste, keda uuriti esmakordselt 1965.a mikrofloora püsivust 40 aasta järel. 4. Võrrelda eakate inimeste mikrofloorat aastatel 1969. ja 2006. neid ümbritsevas keskkonnas ja ühiskonnas toimunud muutuste foonil. 5. Töötada välja soovitused funktsionaalse toitumise alustest piimhappeliste probiootikumide baasil tervislikuks vananemiseks. Töö tulemused võimaldavad feno- ja genotüpeerida ealiselt erinevaid isikuid vastavalt nende mikrofloora koostisele ja nende poolt tarvitatava toidu iseloomule. Saadud andmed aitavad selgitada indigeense mikroflooraga seotud individuaalseid ja üldisi vananemise mehhanisme. Positiivsete uurimistulemuste korral saaks nii Eesti kui teistele ühiskondadele pakkuda teaduslikult põhjendatud tervislikke eluviise, mis põhinevad selektiivsel toitumisel ja probiootikumide tarbimisel sekkumiseks vananemisprotsessi. Töö positiivsed tulemused võimaldavad mõnel Eesti toiduainete tööstuse ettevõttel asuda välja arendama ja tootma eakatele disainitud antioksüdatiivset funktsionaalset toitu ja kombineeritud probiootikumi. Sellise toote loomine oleks oluline Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamise seisukohalt. Töö tulemused kuuluvad avaldamisele rahvusvahelistes teadusajakirjades ja monograafiates. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Pirje Hütt | |||
| 2. | Helgi Kolk | |||
| 3. | Marika Mikelsaar | Tartu Ülikool | ||
| 4. | Epp Sepp | |||
| 5. | Epp Songisepp | |||
| 6. | Jelena Štšepetova | |||
| 7. | Tiiu Vihalemm | |||