| teema: | Krooniliste haiguste riskitegurite kujunemine lapseeast täiskasvanuni: Euroopa Noorte Südameuuringu III etapp |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF6788 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
3.4. Tervishoid |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | Tervise Arengu Instituut |
| projekti juht: | Maarike Harro |
| kestus: | 01.01.2006 - 31.12.2009 |
| kirjeldus: | Töö üldeesmärk on selgitada välja põhjuslikke seoseid krooniliste haiguste riskitegurite (KHRT) levimuse ning nende kujunemist määravate geneetiliste, psühholoogiliste, elustiilist, perekondlikest teguritest ning sotsiaalmajanduslikust keskkonnast tingitud mõjurite vahel lastel, noorukitel ja nende vanematel; anda hinnang mõjurite omavahelisele koostoimele ja muutumisele ajadünaamikas. Käesoleva grandiprojekti raames on püstitatud konkreetsemad alaeesmärgid, mis tulenevad autorite varasemate uuringute tulemuste analüüsil leitud läbilõikelistest seostest. 1. Võrrelda KHRT levimust ja seda määravaid tegureid erinevates Euroopa maades. 2. Hinnata metaboolse sündroomi ja insuliinresisdentsuse (IR) kujunemist määravaid tegureid ajadünaamikas alates lapseeast kuni täiskasvanu eani. 3. Hinnata isiksuse omaduste ja tervisega seotud käitumise vahelise seose püsivust ajas ning seotust teiste KHRT-ga (verelipiidid, ülekaalulisus) 4. Selgitada kehalise aktiivsuse, kehalise võimekuse ja toitumise rolli ülekaalulisuse kujunemisel erinevates vanusperioodides. 5. Kirjeldada aterosklerootiliste südame- ja veresoonkonna haiguste (ASVH) “uute” riskitegurite (kõrgenenud homotsüsteiin, leptiin ja lipoproteiin-a) esinemist ja kujunemist määravaid tegureid lapse ning noorukieas. 6. Hinnata kas angiotensiini konverteeriva ensüümi (ACE) geeni väidetavalt treenitust mõjutav polümorfism on põhjuslikult seotud suurema ja väiksema kehalise võimekuse tasemega lastel ja noorukitel, võttes arvesse laste kehalist aktiivsust, toitumise eripärasid ja kehakoostist. Planeeritav uuring on III etapp Euroopa Noorte Südameuuringust (ENSU), mille valim moodustati 1998 aastal Tartu linna ja maakonna koolide 3-nda ja 9-nda klassi õpilastest vastavalt ENSU protokollis ettenähtud kriteeriumitele. Kokku uuriti ENSU I etapis 1176 last, neist 583 kolmanda ja 591 üheksanda klassi õpilast ning 1850 lapsevanemat (1024 ema ja 826 isa). ENSU II etapis osales nooremast grupist 483 ja vanemast 417 last. ENSU III viiakse läbi samadel uuritavatel vastavalt 2007 ja 2008, kui uuritavad on saanud vastavalt 18- ja 25-aastaseks. Nii saab hinnata lapsepõlve tegurite mõju tervisele täiskasvanuna. Kui teine uuringuetapp lisas võimaluse hinnata seoste põhjuslikkust ning riskitegurite kujunemist prognoosivaid tegureid, siis kolmas uuringulaine annab võimaluse prognoose kontrollida pikemas ajaperspektiivis ning hinnata eelmise kahe perioodi vahelise dünaamika mõju kolmanda ajapunkti terviseindikaatoritele. Uuringus käsitletakse laste tervist ja seda määravaid tegureid põhjalikult: hinnatakse eelkõige ASVH riskitegureid kujundavate bioloogiliste, psühholoogiliste, elustiilist, perekondlikest teguritest ning sotsiaalsest keskkonnast tingitud mõjurite olemust, olulisust, kriitilist mõjumise perioodi (vanus) ning omavahelisi koostoimed. Tugev külg planeeritava töö juures on see, et riskitegurite kujunemise hindamisel lastel ja noorukitel kasutatakse longituudset uuringudisaini samadel uuritavatel ning nende vanematel. Samuti kasutatakse tavapäraste küsimustike kõrval põhjalikke biokeemilisi, geneetilisi, füsioloogilisi ja psühholoogilisi mõõtmisi laboratoorsetes tingimustes. Olulisust lisab uurimuse rahvusvaheline iseloom - uurimus on osa Euroopa Noorte Südameuuringust, mis eeldab identse metoodika kasutamist samavanustel uuritavatel paralleelselt erinevates Euroopa maades. Selline lähenemisviis võimaldab hinnata rahvuslike, kultuuriliste, klimaatiliste ja sotsiaalmajanduslike tegurite osatähtsust ning mõjumisemehhanisme erineva ASVH haigestumis- ning suremustiheduse ning riskitegurite levimusega maades. Tööga kogutud andmed suurendavad arusaamist riskitegurite kujunemisest lastel ja noorukitel erineva sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise keskkonnaga maades. Uuringu oodatavaks tulemuseks on selgitada välja mingil maal toimivad nn kaitsvad tegurid (mis pidurdavad KHRT kujunemist ja tugevdavad laste ning noorukite tervist). Mingi maa positiivseid kogemusi saaks kasutada teistes maades vastavate sekkumisprogrammide väljatöötamisel. Samuti loovad töö tulemused eeldused soovituste andmiseks nii Eesti kui ka teiste maade tervist edendavate ja kroonilisi haigusi ennetavate sekkumisprogrammide efektiivsemaks muutmiseks. Planeeritava longituuduuringu seniste andmete põhjal on ajavahemikus 2001-2005 ilmunud kokku 18 publikatsiooni, väljasaadetud on 4 käsikirja, olemas on 6 käsikirja. Kaitstud 1 doktori- ja 3 magistritööd ning koostamisel on 4 doktori ja 3 magistritööd. Plaanis on andmed kättesaadavaks muuta potentsiaalsetele koostööpartneritele Eestis ja jätkata rahvusvahelist koostööd. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Diva Eensoo | |||
| 2. | Maarike Harro | Tervise Arengu Instituut | ||
| 3. | Liis Merenäkk | |||
| 4. | Inga Villa | |||