teema: | Eesti väikejärvede pindmiste setete litoloogilise koostise muutus sõltuvana järvepõhja topograafiast |
---|---|
tunnusnumber: | ETF6857 |
projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
erialad: |
1.11. Loodusgeograafia (sh meteoroloogia, geofüüsika) 1.16. Mereteadus, limnoloogia |
seisund: | käimasolev |
asutus: | Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut |
projekti juht: | Jaanus Terasmaa |
kestus: | 01.01.2006 - 31.12.2009 |
kirjeldus: | Uurimisprojekti olulisus seisneb väikejärvedes toimuvate settimisprotsesside selgitamises. Uuringute üldisemaks eesmärgiks on järves toimuvate settimis- ja transformatsiooniprotsesside eripärasuste väljaselgitamine paleogeograafilise informatsiooni interpreteerimise usaldusväärsuse tõstmiseks. Selleks mõõdistatakse ja võetakse pindmiseid setteproove mitmest erineva toitumistüübiga Eesti väikejärvest (Väike Juusa järv, Viitna Linajärv, Martiska järv, Ahnejärv, Jussi Pikkjärv, Ruusmäe järv, Alevijärv, jt). Käesoleva projekti eesmärkideks on: (1) väikejärvede põhjasete kujunemise seaduspärasuste selgitamine sõltuvalt järvepõhja topograafiast, järve toitelisuse tüübist ja valgala pinnakattest ning maakasutusest. (2) Koondparameetri (CP) verifitseerimine ja aprobeerimine, loomaks võimalust selle rakendamiseks võimalikult suurel valimil. (3) Koondparameetri abil erineva settimisrežiimiga alade väljaeraldamiseks sobiliku metoodika arendamine, eesmärgiga tõsta paleolimnoloogiliste rekonstruktsioonide usaldusväärsust. (4) Pindmiste proovide analüüsist saadud seaduspärasuste ülekandealgoritmide täiustamise eesmärgiga erinevatel ajahetkedel settimisalade välja eraldamiseks paleouuringute täpsuse tõstmiseks. (5) Uute metoodiliste lähenduste välja töötamine ja rakendamine. Projekti hüpoteesiks on, et stabiilse settimisega väikejärvede põhjasette litoloogiline koostis (eriti lõimis) peegeldab otseselt vastava proovivõtupunkti asendit kaldajoone suhtes, põhjatopograafiat ja veesügavust sette moodustumise ajal. Seega sette moodustunud materjal on kui kogum infokandjaid, milles olev iga osake/element kannab teadmist selle päritolu ja sinna sattumise põhjuste kohta. Kombineerides kartograafilisi meetodeid eksperimentaalsete ja analüütilistega, on võimalik erinevate settimisalade ruumilise jaotuse alusel määrata kindlaks vastavate alade jaotus ka ajas tagasi minnes. Projekti tulemusena töötatakse välja väikejärvedele sobilik koondparaparameeter, mille abil on võimalik kirjeldada ja võrrelda erineva kuju, suuruse ja põhjareljeefiga väikejärvi. Tegu on näitajaga, mis teisendab proovivõtukohta kirjeldavad parameetrid - kauguse kaldast, veesügavuse ja veerukalde dimensioonituks suhteliseks ühikuks ja tekitab neist kõigist kolmest näitajast koondparameetri. Antud lähendus loob võimalused erinevate settimisrežiimiga alade väljaeraldamiseks nüüdisjärves ning grandiprojekti käigus loodud ülekandealgoritmide abil ka ajas tagasi minnes. Teiseks oluliseks väljundiks on uute metoodikate välja töötamine ning rakendamine. |
projektiga seotud isikud | ||||
---|---|---|---|---|
nr | nimi | asutus | amet | |
1. | Jaan-Mati Punning | |||
2. | Jaanus Terasmaa | Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut |