| kirjeldus: |
Liigeste endoproteesimine on kaasaja ortopeedia üks aktuaalsemaid probleeme. Ajavahemikus 1990-2002 on Tartu Ülikooli traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus tehtud 2316 primaarset puusaliigese ja 876 põlveliigese endoproteesimist. Käesolevaks ajaks on revisjonoperatsioonide sagedus 5,9% puusa ja 3,4% põlve operatsioonide järgselt. Puusaproteeside revisjoni peamiseks põhjuseks on aseptiline loksumine. Sagedaseks tüsistuseks on heterotoopne ossifikatsioon (HO) liigesproteesi ümbruses. Käesoleva uurimuse põhieesmärgiks on parandada puusa- ja põlveliigese endoproteesimise kliinilisi kaugtulemusi täiendavate medikamentoossete ja taastusravi võtete väljatöötamise ja parandamisega. Uuritakse HO profülaktikat mittesteroidsete põletikuvastaste preparaatidega (400 patsienti) ja nende mõju proteesikomponentide loksumisele (30 patsienti) ning patsiendi funktsionaalsele võimekusele. Revisjonoperatsioonide käigus eemaldatud nn vahekude uuritakse histoloogiliselt ja määratakse selles põletiku ja osteolüüsi aktiivsust peegeldavate faktorite taset ning geeniekspressiooni taset ja lokalisatsiooni. Põlveliigese endoproteesimise puhul alustatakse kõnni kinemaatiliste ja dünaamiliste näitajate ning reie sirutajalihaste jõunäitajate uurimist pre- ja postoperatiivselt, eesmärgiga parandada funktsionaalseid resultaate. Saadud näitajaid võrreldakse samaealiste ja -sooliste tervete kontrollisikute näitajatega. Eelpoolkirjeldatud uuringutega saab kaasaja tasemel hinnata liigeste endoproteesimise meditsiinilisi ja sotsiaalseid aspekte, mis on tähtsad teadusele, riigi majandusele ja sotsiaalsfäärile |