| teema: | Informatsiooniõiguse harmoneerimine ja informatsiooni käibe õigusteoreetilised lähtekohad |
|---|---|
| tunnusnumber: | ETF6676 |
| projekti tüüp: | Eesti Teadusfondi grant |
| erialad: |
5.2. Õigusteadus |
| seisund: | käimasolev |
| asutus: | TÜ Õigusteaduskond |
| projekti juht: | Raul Narits |
| kestus: | 01.01.2006 - 31.12.2009 |
| kirjeldus: | 1. Projekti üldteoreetiline taust 1990. aastate algul elavnenud areng, mis muudab kaasaegsed riigid ja ühiskonnad üha enam sõltuvaks informatsiooni kättesaadavusest, kvaliteedist ja kommunikatsiooni efektiivsusest, on tinginud nii rahvusvahelises kui siseriiklikes õiguskordades muutusi, mistõttu valdav osa Euroopa liikmesriike on asunud uurima infoühiskonnale omaseid elukorralduslikke muutusi ning nende õiguses kajastamise vajadust ja võimalusi. Nii EL kui Eesti infopoliitilised prioriteedid näevad eeltoodust johtuvalt ette vajaduse õigusloome seotuse järele teadusuuringute ning arendustegevusega. EL õiguse areng on otseselt seotud liikmesriikides tehtava uurimustöö ning seadusloome tulemustega, kuivõrd direktiivide edukas rakendamine liikmesriikides annab EL institutsioonidele tagasisidet edasise harmoneerimise tarvis. 2. Uurimuse põhieesmärgid ja tööhüpoteesid Uurimus rajaneb kahel peamisel teineteisega ristuval hüpoteesil: a) digitaalne kommunikatsioon on iseloomustatav läbi e-äris jm valdkondades juba kasutusel olevate suhtemudelite (üksikisik-üksikisik, ettevõte-üksikisik, riik-üksikisik, riik-riik jne), mistõttu digitaalset kommunikatsiooni ja sellega seonduvaid suhteid on võimalik reguleerida, kujundades igale mudelile kehtival õigusel põhineva, ent uudseid aspekte arvestava õigusraamistiku; b) iseregulatsioon kui arenev regulatsioonivorm võimaldab Eesti õiguskorras senisest efektiivsemalt lahendada siseriiklikke infoõigusprobleeme ning tagasiside põhjal loob lähtekohad õiguse harmoneerimiseks EL tasandil. Töö põhieesmärkideks on: 1) analüüsida EL informatsiooniõiguse mõju Eesti õigusele ning harmoneerimisega kaasnevaid õigusteoreetilisi ja praktilisi probleeme, EL informatsiooniõiguse eesmärke, ülesandeid ja piire pakkumaks tuvastatud probleemidele ühtseid lahendusi; 2) analüüsida iseregulatsiooni võimalusi Eesti õiguskorras ning teha ettepanekud iseregulatsiooni soodustavate meetmete võtmiseks; 3) selgitada informatsiooniõiguse seoseid teiste ühiskonnateaduste valdkondadega, toetamaks pakutud lahenduste põhjendatust ning tutvustades iseregulatsiooni kui probleemide lahendamise ühe võimaluse kasutamise võimalusi; 4) luua õigusteoreetiline baas ja lähtekohad informatsiooni käibe õiguslikuks korraldamiseks Eesti Vabariigis, arvestades EL õiguse nõudeid ja piiranguid, Eesti konstitutsiooniõiguse eripära ja informatsiooni käibe praktikat ning kommunikatsioonimudelite omadusi ja eripära; 5) esitada uuringu tulemustele põhinevad ettepanekud informatsiooniõiguse ühtlustamiseks EL õiguses. |
| projektiga seotud isikud | ||||
|---|---|---|---|---|
| nr | nimi | asutus | amet | |
| 1. | Monika Mikiver | |||
| 2. | Raul Narits | Tartu Ülikool | ||
| 3. | Mario Rosentau | |||
| 4. | Eneken Tikk | |||